Elame elukaaslasega vabalt koos juba aastaid. Mis siis juriidilises mõttes muutuks, kui me abielu registreeriksime? Kas midagi muutub ka meie laste suhtes?

PrintPDF Jaga

Kui mees ja naine elavad koos, kuid ei ole abielus, siis ei kohaldu nendevahelistele suhetele perekonnaseaduses toodud abielulistele suhetele kohalduvad sätted. Kui neil on lapsed, siis perekonnaseaduses laste ja vanemate kohta sätestatud õigused ja kohustused kohalduvad neile olenemata sellest, kas nad on abielus või mitte.

Perekonnaseadus sätestab, et abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks. Abikaasadel on teineteise ja perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Abikaasad korraldavad ühiselt oma abielulise kooselu ja perekonna vajaduste rahuldamise, pidades silmas teineteise ja laste heaolu ning vastutades teineteise ees abieluga seotud kohustuste täitmise eest. Abikaasad osalevad ühise koduse majapidamise korraldamises ja sissetulekute hankimises oma võimaluste kohaselt. Tegevusala valides ja oma tegevusalal tegutsedes peab abikaasa parimal viisil kasutama oma võimalusi perekonna ülalpidamiseks vajalike vahendite hankimiseks. Siiski ei saa abikaasa nõuda kohtu kaudu teiselt abikaasalt eelpool toodud kohustuste täitmist. Kui teine abikaasa ei täida nimetatud kohustusi, saab see olla aluseks abielu lahutamiseks.

Abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama.Perekonna ülalpidamine hõlmab tegevust ja varalisi panuseid, mis on perekonna elutingimuste kohaselt vajalikud ühise majapidamise kulude katteks ning kummagi abikaasa ja nende ülalpeetavate laste tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks (perekonna huvides tehtud kulutused).

Abikaasa võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist või kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne ülalpidamishagi kohtule esitamist.

Kui üks abikaasa teeb perekonnale suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, eeldatakse, et tal ei ole õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatud vahendite hüvitamist.

Abikaasadel tekib ühine vastutus nende kohustuste täitmise eest, mille üks abikaasa või mõlemad koos on võtnud ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks. Solidaarne vastutus tekib vaid siis, kui ühe abikaasa poolt võetud kohustus ei ületa abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra.

Abiellumisel on abikaasadel võimalik valida nende vahel abiellumise hetkest kehtima hakkav varasuhte liik. Kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi abieluvaralepingut, kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut.

Abikaasade vahelisi varasuhte liike on kolm: varaühisuse varasuhe, vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe ja varalahususe varasuhe.

Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Seega seob varaühisus abikaasad majanduslikult tugevasti. Ühisvarasse kuuluvaid esemeid ja õigusi käsutavad abikaasad ühiselt.

Kui abiellumisel on perekonnaseisutoimingute seaduses ettenähtud korras valitud või abieluvaralepinguga seatud vara juurdekasvu tasaarvestus, siis tasaarvestatakse abikaasade vahel kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa (soetisvara). See varasuhe ei seo abikaasasid majanduslikult nii tugevalt kui varaühisuse varasuhe, kuid annab siiski majanduslikult nõrgemale abikaasale selged tagatised. Abielu kestel omandatud varaga teevad abikaasad tehinguid iseseisvalt, välja arvatud perekonna ühise eluasemega ja ka ühe abikaasa poolt eraldi kasutatava eluruumiga tehingu tegemine nõuab teise abikaasa nõusolekut.

Varalahususe korral käsitatakse abikaasasid varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus.

Pärimisseaduse kohaselt on abikaasa surma korral tema esimese järjekorra seadusjärgseteks pärijateks tema lapsed ja abikaasa. Vabaabielukaasa seadusjärgseks pärijaks ei ole.

Nüansse ja erisusi on seadustes veelgi.

Kindlasti selgitatakse tekkivaid õigusi ja kohustusi teile abiellumisavalduse esitamisel, täiendavate küsimuste korral on alati õigus pöörduda vastavale õigusalasele konsultatsioonile. Abielu sõlmimise kinnitamiseks pädevad on Eestis perekonnaseisuameti vastavad ametnikud, notarid ja vaimulikud.

01.01.2016.a. rakendus kooseluseadus, mis reguleerib koos elavate isikute ,nn vabaabielus olevate partnerite õigusi ja kohustusi.

Kooselu partnerid saavad notaris sõlmida kooselulepingu, millega kohustuvad kooselulepingu sõlminud pooled (edaspidi registreeritud elukaaslased) teineteist vastastikku toetama ja ülal pidama. Registreeritud elukaaslastel on teineteise suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Nad korraldavad kooselu ühiselt, pidades silmas teineteise heaolu ning vastutades teineteise ees kooseluga seotud kohustuste täitmise eest.

Registreeritud elukaaslased on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama. Ülalpidamine hõlmab tegevust ja varalisi panuseid, mis on perekonna elutingimuste kohaselt vajalikud ühise majapidamise kulude katteks ning perekonna tavapäraste ja erivajaduste rahuldamiseks. Registreeritud elukaaslased võivad kooselulepingu sõlmimisel muu hulgas kokku leppida, et ülalpidamist tuleb anda korrapäraselt makstavate rahasummadena käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alustel ka siis, kui kooseluleping on lõppenud.

Registreeritud elukaaslased võivad kooselulepingus kokku leppida lahuselu korral või kooselulepingu lõppemise järel korrapäraselt makstava rahasummana antava ülalpidamise andmise viisis ja suuruses. Registreeritud elukaaslased võivad kooselulepingus kokku leppida, et kooselu lõppemisel kohaldatakse ülalpidamiskohustusele perekonnaseaduse 5. peatüki 2. jaos lahutatud abikaasa ülalpidamise kohta sätestatut.