Millised dokumendid tuleb esitada abiellumiseks notari juures?

PrintPDF Jaga

Abiellumiseks tuleb notarile esitada abiellumisavaldus. Abiellumisavalduse esitamiseks peavad mõlemad abiellujad koos tulema selle notari büroosse, kelle juures nad abielu sõlmida soovivad. Notarite kontaktandmed leiate siit. Avalduse plank täidetakse kohapeal. Kaasa on vaja võtta abiellujate isikut tõendavad dokumendid ja juhul kui abiellujate sünd ei ole registreeritud Eesti rahvastikuregistris, ka sünnitunnistused. Isik, kes on olnud varem abielus, peab esitama abielu lõppemist või kehtetuks tunnistamist tõendava dokumendi (nt abikaasa surmadokument, abielulahutuse dokument), kui abielu lõppemine ei ole registreeritud Eesti rahvastikuregistris.

Välisriigi dokument tuleb selle välja andnud maa vastavas asutuses kas legaliseerida (vt infot http://www.vm.ee/?q=et/node/4810) või kinnitada apostilliga (vt infothttp://www.notar.ee/19886). Perekonnaseisutoimingu tegemiseks notarile esitatavad dokumendid peavad olema eesti keeles või võõrkeelsete dokumentide puhul tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Tõlke õigsus peab olema notariaalselt kinnitatud (tõlgitud eesti keelde ja varustatud notari, vandetõlgi või konsulaarametniku kinnitusega tõlke õigsuse kohta).

Kui eelmine abielu on lahutatud välismaal, peab abielu lahutamist kajastav välisriigi dokument sisaldama abielu lahutajate isikuandmeid, lahutatud abielu sõlmimise kohta ja aega, lahutamise otsuse teinud asutuse andmeid, otsuse tegemise aega ja jõustumise kuupäeva. Välisriigi pädevalt ametiasutuselt tuleb paluda väljavõtet, mis sisaldab kõiki eeltoodud andmeid. 

Kui on tegemist Euroopa Liidu liikmesriigi kohtu abielulahutuse otsusega, mis on tehtud pärast 01.03.2005, peab sellele olema lisatud EL Nõukogu määruses 2201/2003EÜ sätestatud tõend (I Lisa, vt määrust ). Tõendi lisamine tagab täieliku info abielu lahutamise kohta ja selle, et antud kohtuotsus on jõustunud ning seda apostilliga kinnitama ei pea.

EL liikmesriigi kohtu abielulahutuse otsus, mis on tehtud enne 01.03.2005, peab olema kinnitatud apostilliga. Muu riigi kui EL liikmesriigi kohtu otsus peab olema kinnitatud apostilliga või legaliseeritud.

Leedus, Lätis, Poolas, Ukrainas ja Venemaal väljastatud dokumente eelnimetatud tõendi ja apostilliga ei kinnitata ega legaliseerita.

Kui Eestis soovib abielu sõlmida välismaalane, peab ta lisaks eelpool toodud dokumentide esitamisele tõendama, et tal on Eestis viibimiseks välismaalaste seaduses nimetatud seaduslik alus, ning esitama abieluvõimetõendi.

Seaduslikul alusel Eestis viibimist ei pea tõendama Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik ega isik, keda peetakse Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmeks vastavalt Euroopa Liidu kodaniku seadusele.

Kui isiku abielu sõlmimise eelduste suhtes kohaldatakse välisriigi õigust, ei või ta Eestis abielu sõlmida enne, kui on esitanud asjaomase riigi pädeva asutuse tõendi selle kohta, et tema elukohariigi õiguse järgi ei ole abielu sõlmimiseks takistusi. Tõend kaotab kehtivuse, kui abielu ei sõlmita tõendi väljastamisest arvates kuue kuu jooksul. Kui tõendis on märgitud lühem kehtivusaeg, lähtutakse sellest. Tõend peab kehtima abielu sõlmimise ajal.

Kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, võib lubada abielu sõlmida ilma tõendita. Loa võib anda ainult kodakondsuseta isikule ja isikule, kelle elukohariigi asutus sellist tõendit ei anna. Mõjuval põhjusel võib loa anda ka muu riigi kodanikule. Luba kehtib kuus kuud.

Abieluvõimetõend tuleb kinnitada apostilliga või legaliseerida. Leedus, Lätis, Poolas, Ukrainas ja Venemaal väljastatud abieluvõimetõendit apostilliga kinnitama ega legaliseerima ei pea.