Kuidas määratakse elatise suurus?

PrintPDF Jaga

Lähtuda tuleb lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist, arvesse võetakse ka tema kasvatamisel tekkinud kulutusi. Tuleb tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja arenguks piisavad materiaalsed vahendid.

Lapse tavaline elulaad sõltub vanemate käsutuses olevatest varalistest vahenditest; vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust (RKTKo 3-2-1-118-12).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2017.a 235,00 eurot ühele lapsele). Vabariigi Valitus kinnitab igaks aastaks miinimumpalga määra ja elatise miinimumsuurus on sellega seotud, moodustudes ½ eelnimetatud miinimumpalgast. Lapsele  miinimummääras elatise taotlemisel ei ole hagejal vajalik kohtusse väljaminekuid tõendavaid dokumente ja maksedokumente esitada. 

Vastupidine on olukord siis, kui elatist lapsele taotletakse suuremas summas, kui seda on miinimummäär ( ½ miinimumpalgast). Näiteks esitatakse kohtusse hagiavaldus ja taotletakse lapsele elatist 300€ kuus. Antud juhul peab hageja tõendama lapsele kulutatud summasid 600€ ulatuses ja seda esimesest eurost alates. Perekonnaseaduse kohaselt on vanemad lapsele ülalpidamise tagamisel võrdsed ning mõlemale lapsevanemale lasuvad sel juhul võrdsed õigused ja kohustused. Kui last kasvatav lapsevanem taotleb teiselt, last mittekasvatavalt lapsevanemalt, elatist näitena toodud 300€ kuus, siis peab ta ise ka panustama 300€ ulatuses lapse ülalpidamisse. Antud juhul on vajalik dokumentaalselt tõendada kulutusi alates esimesest eurost alates.

Elatiselt ei pea maksma tulumaksu.