Kes otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise ning millisel juhul ei ole võimalik seda teha?

PrintPDF Jaga

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus. Selleks, et kohus saaks teha otsuse füüsilisest isikust võlgniku kohustustes vabastamise kohta, peate õigeaegselt esitama kohtule võlgniku kohustustest vabastamisea valduse. Nimetatud avaldust saab kohtule esitada kas pankrotimenetluse algatamise avalduses, pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist või hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise jaks või koos Pankrotiseaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul (s.o. pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu) või lõpparuande kinnitamisel. Kui avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks esitatakse koos halduri ettepanekuga pankrotimenetluse lõpetamiseks, siis peab võlgnik teadma, millal haldur kavatseb kohtule pankrotimenetluse lõpetamise taotluse esitada. Seega on soovituslik avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks esitada kas koos pankrotiavaldusega, pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist või hiljemalt võlausaldajate I üldkoosolekul.

Kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui:

  • võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises;
  • võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist;
  • kohus on viimase 10 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo;
  • võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muuhulgas vara raiskamist;
  • võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi.