Millised tasud on ette nähtud omandamise ja võõrandamise tehingu eest?

PrintPDF Jaga

Tasumisele kuuluvad: 

  1. notari tasu lepingu tõestamise eest. Notari tasu määratakse kindlaks notari tasu seaduses ettenähtud korras ja ulatuses. Notari tasu sõltub tehinguväärtusest ning juhul, kui müügileping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus sisalduvad ühes dokumendis, ei tule eraldi tasuda asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse eest. Notaritasu kahepoolse lepingu tõestamise eest on kahekordne täistasu. Notaritasule lisandub käibemaks. Lisaks tuleb tasuda vajalike ärakirjade kinnitamise eest (lepingu ja selle lisade ärakiri registrile).
  2. riigilõiv kinnistusraamatusse kande tegemise eest. Riigilõiv määratakse kindlaks riigilõivuseaduses ettenähtud alustel ja korras. Kanne tehakse kinnistusraamatusse alles pärast riigilõivu tasumist. 

Näiteks arvutatakse notari tasu alljärgnevalt: tehinguväärtus on 60 000 eurot, täistasu on 98,10 eurot ja kuna tegemist on kahepoolse lepinguga on notari tasu 196,20 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Kinnistusraamatusse sellekohaste muudatuste tegemise eest tasumisele riigilõiv summas 61 eurot

Oluline on teada, et kui lisaks omandamise-võõrandamisele tehingule kaasneb ka muu toiming või tehing, näiteks hüpoteegi kustutamine või seadmine, notari deposiitkonto kasutamine, siis lisandub notari tasu ja/või riigilõiv ka selle toimingu eest. Lisaks kaasneb omandamise ja võõrandamistehingu sõlmimisega kohustus tasuda notarile lepingu tõestamisega seotud tehniliste toimingute, näiteks ärakirjade valmistamise eest. Seetõttu selgub konkreetse tehingu eest tasutava notari tasu ja riigilõivu täpne suurus pärast seda, kui notarile on esitatud kõik soovitud tehinguga seotud andmed.