Millised hüvitised on töölepingu ülesütlemisel?

PrintPDF Jaga

Tööandjal ja töötajal on õigus tööleping üles öelda üksnes töölepingu seaduses ettenähtud alustel. Eesmärk on tagada töösuhte ülesütlemise läbipaistvus ja õiguskindlus. Töölepingu osapooltel peab olema võimalik ette näha, millisel õiguslikul alusel ja tingimustel saab töösuhet üles öelda.

Tööandja peab töölepingu lõppemise päeval hüvitama töötajale väljateenitud, kuid veel maksmata summad (n-ö lõpparve). Kui töösuhte lõpp langeb nädalavahetusele või riigipühale, tuleb lõpparve välja maksta esimesel tööpäeval pärast nädalavahetust/riigipüha). Sissenõutavateks nõueteks on eelkõige töötasu maksmise, kasutamata puhkuse hüvitamise ja töövahendite tagastamise nõue. Sissenõutavaks muutumise ajahetke eiramise tagajärjeks rahaliste nõuete puhul on viivise kulgema hakkamine. Töötaja peab tagastama puhkusetasu, mis on talle ette väljamakstud veel väljatöötamata puhkusepäevade eest.

Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja 1 kuu keskmise töötasu ulatuses. Lisaks sellele on töötajal töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu õigus saada kindlustushüvitist koondamise korral töötuskindlustuse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. Siinkohal on seaduses ettenähtud erisused. Töötuskindlustuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on töötajal õigus töötukassa kaudu saada 30 kalendripäeva ulatuses kompensatsiooni juhul, kui töötaja töösuhe selle tööandja juures või ametniku teenistusstaaž on olnud 5 kuni 10 aastat. Kui töötaja töösuhe oli selle tööandjaga või ametniku teenistusstaaž on töötajal kestnud üle 10 aasta, siis on õigus töötajal töötukassa kaudu saada kompensatsiooni 60 kalendripäeva ulatuses.

Tähtajalise töölepingu ülesütlemisel majanduslikul põhjusel (välja arvatud tööandja tegevuse lõpetamisel või nt tööandja pankroti väljakuulutamisel) maksab tööandja töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni. Tähtaja lõpuni makstavat hüvitist ei kohaldata, kui tööleping öeldakse üles vääramatu jõu tõttu (nt looduskatastroofid) või pankroti tõttu. Sellisel juhul kohaldatakse töölepingu seaduse § 100 lg 1 ning makstakse töötajale koondamishüvitisena ühe kuu keskmine töötasu.

Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja 3 kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid.

Kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Kui töötaja ütleb töösuhte ülesütlemisest ette vähem ja tööandjal tekib sellest kahju, saab tööandja nõuda tekkinud kahju hüvitamist vastavalt töölepingu seaduse §-le 74.