Kellele kuulub leitud vara?

PrintPDF Jaga

Leitud vara ei kuulu automaatselt leidjale. Leiust tuleb teavitada asja kaotajat. Kui asja omanik ei ole teada, siis tuleb teavitada politseid, kui asja väärtus ületab 50 eurot. Asja leidmisel elamus, avalikus asutuses või transpordivahendis on asja leidnud isik kohustatud asja üle andma majaomanikule, üürnikule, vastava asutuse teenistujale, transpordivahendi juhile või politseile. Majaomanik, üürnik, asutus, transpordiorganisatsioon või politsei, kellele leitud asi üle anti, loetakse leidjaks. Leitud asi tuleb alles hoida ja see muutub leidja omandiks alles aasta möödumisel, kui omanik välja ei ilmu. Kui omanik siiski selle aja jooksul selgub, peab viimane tasuma leiutasu poolte kokkuleppel. Tasu osas eeldatakse, et see ei ületaks ühte kolmandikku asja väärtusest. Leiutasu ei saa nõuda, kui leidja rikub teatamiskohustust või kui ta leidu varjab. Kui keegi korjab üles ilmselt äravisatud asjad (vana mööbel, pudelid, hüljatud loomad jne), siis need omandab asja hõivaja koheselt. Leiu reegleid kohaldatakse samas ka esemetele, mis ise satuvad kellegi valdusesse tuule või vee jõul või kaotsiläinud loomadele (sh mesilasperedele). Kultuuriväärtusega leid (nn aare) kuulub sõltumata leiukohast automaatselt riigile. Leiukoht tuleb jätta puutumata ja sellest tuleb kohe teatada Muinsuskaitseametile või kohalikule omavalitsusele. Isik, kelle kinnisasjast kultuuriväärtusega leid leitakse, on kohustatud lubama asja väljakaevamist, kui talle hüvitatakse sellega tekitatav kahju. Muinsuskaitseamet maksab leiu leidjale tasu Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu alusel, arvestades leiu väärtust ja selle leidmise asjaolusid. Kultuuriväärtusega leiu võib Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu alusel tasuta võõrandada leiu leidjale tasu määramata. Kultuuriväärtusega leiu otsinguvahendiga otsimine ilma Muinsuskaitseameti vastava eelneva loata on keelatud.