Kuidas servituudid jagunevad ja milline on nende olemus? Mille poolest erineb reaalservituut isiklikust servituudist?

PrintPDF Jaga

Servituudid on kinnisasja koormatised, mis kohustavad omanikku lubama kellelgi teisel midagi sellel kinnisasjal teha või seda kinnisasja mingil otstarbel kasutada (õigus rajada tee või läbipääs, tehnovõrk jne), samuti võivad servituudid kohustada mingist tegevusest hoiduma (näiteks mitte rajama kinnistu teatud alale ehitisi, mitte paigaldama ehitisele reklaami või hoiduma kinnistul naaberkinnistul toimuva äritegevusega konkureerivast äritegevusest). Õigustatud isik võib olla mõne teise kinnisasja igakordne omanik (näiteks naaberkinnistu omanik soovib juurdepääsu avaliku teeni) või muu isik, kellele ei pruugi üldse kinnisasja kuuluda (näiteks kommunaalteenuste osutajad soovivad saada õiguse rajada kinnistule veetrass või elektriliin). Kui servituut on seatud teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks, on tegemist reaalservituudiga. Kui servituut on seatud konkreetse isiku kasuks, on tegemist isikliku servituudiga. Isikliku servituudi liigiks on kasutusvaldus, mis on põlisrendi sarnane õigus kasutada kinnisasja ja saada selle vilju ning samuti isiklik kasutusõigus elamule või selle osale. Isiklik kasutusõigus seatakse sageli kinkija kasuks kinkelepingu sõlmimisega samal ajal (samas dokumendis), tagamaks kinkijale õiguse kasutada kinke eset elamispinnana kuni kinkija elupäevade lõpuni.