Kuidas servituudid tekivad ja lõppevad? Mille poolest erineb servituut võlaõiguslikust lepingust?

PrintPDF Jaga

Servituudi seadmine eeldab sellekohast notariaalselt tõestatud kokkulepet ja kinnistusraamatu kannet. Servituudi seadmise lepingus lepitakse sel juhul kokku servituudi ala, poolte õigused ning kohustused, tähtaeg ja tasu või ka asjaolu, et servituut seatakse tasuta. Üldjuhul ühepoolselt naabri taotlusel, ametnik planeeringu alusel või kohtuotsuse alusel servituute seada ei saa, välja arvatud kui seadus seda otsesõnu ette näeb (juurdepääsude ja tehnovõrkude osas). Reaalservituut võimaldab siduda servituudi seadmise kokkulepped kinnisasjaga olenemata valitseva ja teeniva kinnisasja võimalikest omanikeringi muutustest –  kinnistusraamatusse kantud reaalservituut jääb püsima ka kinnisasja omaniku vahetumisel. Kui naaber lubab naabril üle enda kinnistu käia avalikule teele tava või suulise kokkuleppe alusel, siis selline võlaõiguslik leping kehtib vaid nende vahel. Sellekohane reaalservituut kehtib kinnisasja uue omaniku suhtes vaid siis, kui selle kohta on tehtud kanne kinnistusraamatusse.