Turvakaamera

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Turvakaamera

13 Okt 2016, 09:35

Naaberkrundil asuv ettevõte (baar) paigaldas oma hoovi turvakaamera selliselt, et ka minu maja välisuks ja suurem osa hoovist jääb selle vaatevälja. Olen proovinud kaamera omanikuga rääkida, saatnud vastavaid emaile, kuid tulutult.

Andmekaaitse Inspektsiooni hinnangul ei ole tegu avaliku huviga vaid naabrite omavahelise erimeelsusega ning nende soovitus oli pöörduda kohtusse. Seoses kohtusse pöördumisega on mul tekkinud paar küsimust:

- Millises vormis pean kohtu poole pöörduma? Kas esitama kohtule tsiviilmenetluse raames hagiavalduse või kaebuse halduskohtule?

- Kuna tegu on ettevõttega siis kas ma pean kohtusse pöörduma eraelu puutumatuse kaitseks või liigitub see juhtum ka ebaseadusliku jälitustegevuse alla?

- Kas ma saan rikkujalt menetluskulud (riigilõiv) välja nõuda?

Ette tänades!

Re: Turvakaamera

16 Okt 2016, 17:59

Kohtusse saab pöörduda hagiga rikutud õiguste kaitseks. Millisel alusel Te soovite pöörduda kohtusse on Teie isiklik otsustus.
Kui Te leiate, et tegemist on eraviisilise jälitustegevusega, siis on see kvalifitseeritav kuriteona karistusseadustiku § 137 lg 1 järgi. Eraviisiliseks jälitustegevuseks on seadusliku õiguseta isiku poolt on teise isiku jälgimine tema kohta andmete kogumine eesmärgil. Sellise kuriteo eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Sellisel juhul peaksite pöörduma kuriteoteatega politseisse.
Tsiviilasjade menetlemine kohtus toimub vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätetele. Hagi sisule esitatavad nõuded on ära toodud TsMS §-s 363. Hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele:
1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese);
2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus);
3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse;
4) kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil;
5) hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele.
Riigilõivu määrad on ära toodud Riigilõivu seaduse Lisa 1 tabelis.
Hagi tuleb esitada trükikirjas A4 formaadis lehel. Soovitav on kohtusse hagi esitamisel pöörduda advokaadi või muu õigusteadmistega isiku poole, kes esindaks Teid kohtuvälises menetluses ja kohtus. Hagi rahuldamisel mõistetakse menetluskulud välja vastaspoolelt.


Vastas Vambola Olli.

Vasta