Tere,
Ostsin 2 aastat tagasi korteri väiksesse asulasse 8 korteriga majas, kus jutu järgi on aktiivne korteriühistu ning peagi renoveeritakse katus ja maja välisfassaad. 2017 kevadel maksti kinni remondifondist projekt, samuti sai iga ühistuliige veel lisaarve remondifondi piisavaks täitmiseks, et taotleda laenu. Remont pidi hakkama 2017 aprill. Siiani pole midagi tehtud, pole ka ühtegi koosolekut olnud, et liikmetele infot anda. Katus laseb läbi ja mina 2.korruse korteriomanikuna kannatan enim. Mind häirib väga teadmatus, kuhu raha on kadunud. Kas ma saan kusagilt tellida auditi või revidendi, kes tuleb etteteadmata ühistut kontrollima, kuna minule infot ei anta? Kas auditi või revidendi tellimist saab korraldada üks ühistuliige või on vaja koosolekul tehtud ühist otsust? Kuna enamik elanikke on omavahel suguluses ja juhatuses, siis kahtlustan, et erilist toetust ma sealt ei saa.
Teine mure on maaga. Kortermaja juurde kuulub ligi 5000 ruutmeetrine krunt, millelele peaks olema proportsionaale õigus igal korteriomanikul. Mind tõrjuti kohe eemale, kui palusin aiamaa lappi (Samas naabritel on ligi paarisaja ruudune aiaga piiratud maa). Öeldi, et eelmine omanik ei soovinud ja seega pole ka minul vaja (Õigust). Kas eelmise omaniku suusõnaline loobumine on minu jaoks siduva tähtsusega? Maamaksu ma maksan, kuid krunti kasutada ei või. samuti likvideeritakse omavoliliselt minu vara krundilt, kui see on teistele kättesaadav (pole kuuris luku taga). kuhu ma saaksin nende probleemidega pöörduda ja kas mul on õigust, et nõuda maa kasutamist?
Lugupidamisega
Korteriühistu kontroll, ühisvara haldamine
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Korteriühistu kontroll, ühisvara haldamine
Tere
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 45 lg 1 kohaselt on Korteriomanikul on õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, saab korteriomanik nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Pöördumise juhatusele soovitan teha e-posti teel või muul viisil kirjalikult, et oleks võimalik tõendada, et Te teavet küsisite,millal Te seda tegite ja kas ning mida Teile vastati.
Maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis, on korteriomandi kaasomandi osa esemeks ja nende kasutamisele kohalduvad asjaõigusseaduse kaasomandi sätted. Kaasomanikud kasutavad kaasomandi eset kokkuleppel. Kui kaasomandis on kinnisasi, siis kehtivad nimetatud kokkulepped kaasomanike õigusjärglaste suhtes vaid juhul, kui need on kantud märkusena kinnistusraamatusse. Seega,kui maa kasutamise kokkulepe on kinnistusraamatusse kantud, kehtib see ka Teie suhtes. Kui seda aga tehtud ei ole, on Teil õigus nõuda, et saate võrdselt teiste kaasomanikega kaasomandi eset kasutada.
Lugupidamisega
Tiina Mölder
jurist
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 45 lg 1 kohaselt on Korteriomanikul on õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, saab korteriomanik nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Pöördumise juhatusele soovitan teha e-posti teel või muul viisil kirjalikult, et oleks võimalik tõendada, et Te teavet küsisite,millal Te seda tegite ja kas ning mida Teile vastati.
Maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis, on korteriomandi kaasomandi osa esemeks ja nende kasutamisele kohalduvad asjaõigusseaduse kaasomandi sätted. Kaasomanikud kasutavad kaasomandi eset kokkuleppel. Kui kaasomandis on kinnisasi, siis kehtivad nimetatud kokkulepped kaasomanike õigusjärglaste suhtes vaid juhul, kui need on kantud märkusena kinnistusraamatusse. Seega,kui maa kasutamise kokkulepe on kinnistusraamatusse kantud, kehtib see ka Teie suhtes. Kui seda aga tehtud ei ole, on Teil õigus nõuda, et saate võrdselt teiste kaasomanikega kaasomandi eset kasutada.
Lugupidamisega
Tiina Mölder
jurist