Europarki leppetrahv ja inkasso võlateatis

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Europarki leppetrahv ja inkasso võlateatis

09 Juul 2014, 10:27

Tere!

Paar päeva tagasi sain sellise kirja ikassolt:

MEELDETULETUS TASUMATA LEPPETRAHVIST
Käesolevaga teatame Teile, et Teil on jäänud tasumata parkimisnõuete rikkumise eest määratud leppetrahv(id) OÜ-le Europark Estonia (edaspidi nimetatud Kreeditor) summas 70,00 EUR. Nõue koosneb: leppetrahvi(de) summa 30,00 EUR ja kahjuhüvitis 40,00 EUR.
Nõude aluseks on alljärgnev(ad) leppetrahv(id):
1007903101313106 17.10.2013 30,00

Kuidas ma peaks käituma? Kas pean maksma või mitte, kui ma ei mäleta, kas olen sellel päeval ise autod kasutanud? Ning ei mäleta, et ma oleks kollast paberit saanud.

Olen kuulnud, et eraparklad ei saa auto omanikut teada, kuna Maanteeamet ei jaga selliseid andmeid nendele firmadele. Siis tekkis ka küsimus, kust nad teada said, et see on minu auto? Olen mitu korda kasutanud mobiilparkimist, kuid jällegi, see on ainult telefoninumbriga seotud? Kas mobiilioperaatoril on õigus selliseid andmeid välja anda?

Re: Europarki leppetrahv ja inkasso võlateatis

16 Juul 2014, 14:56

Asjaolude selgitamiseks tuleks Teil pöörduda esmalt OÜ Europark Estonia poole. Teie kirjast selgub, et Te ei ole kindel, kas Te antud kuupäeval ise üldse parkisite OÜ Europark Estonia parklas. Kui leiab tõendamist, et Teie auto on seisnud 17.10.2013.a. Europarklas, siis on ilmselt võimalik ka välja selgitada, kas võis keegi teine, kes kasutab Teie autot sel päeval olla parkinud ja jätnud parkimise eest tasumata. Kui Teie auto on ikkagi seisnud sel kuupäeval OÜ Europark Estonia parklas, siis oleks mõistlik ausa inimesena tunnistada oma viga ja trahv tasuda.

Omaette küsimus on kahjunõue. Kui Te ei ole saanud teadet trahvi nõudes, siis on selge, et Te lihtsalt ei teadnud, et Teid on trahvitud. Võib järeldada, et ilmselt on OÜ Europark Estonia tegutsenud põhjendamatult rutakalt pöördudes inkassofirma poole. Lisaks tuleb kahju nõudjal tõendada kahju olemasolu ja millised kulutused on kahjunõude aluseks.
Küsimusele, et kuidas võivad olla hangitud andmed Teie isiku kohta ei ole võimalik vastata. Ei ole teada, kas Teie andmed on hangitud mobiilioperaatorilt. Inkassofirmad kasutavad selleks ilmselt erinevaid võimalusi, mida kaasaegne arvutiseeritud elukorraldus võimaldab. Isikuandmed võivad olla lekkinud ja hangitud väga erineval moel.


Vastas Vambola Olli.

Re: Europarki leppetrahv ja inkasso võlateatis

28 Juul 2014, 11:56

Mul tuli nädal tagasi sama teade! Uurisin ka natuke maailmas ringi ja leidsin teisi vastuseid mida meie advokaat siin!

Hetkel jäi siin Vambola vastusest mulje,et ega ta ise ka ei tea täpselt seadustest!? Vastus oli poolik ja tundus ka ,et Europark ja Inkasso poolne!
Ma sain siis sama teate umbes nädal kaks tagasi ja paaripäevast pean juba tasuma. See teade koos ähvardustega juba tekitab perele piisavalt stressi! Nii Europark kui Julianos Inkassoga rääkimine oli,et maksa ära või muidu! Üks ähvarduse teise takka.
Kas see on siis normaalne?
Mul tuli välja ,et 2,5 aastat tagasi olla ma saanud trahvi. Jah,nägin ka pilte ja on minu auto Aga mitte kunagi pole ma mobiilset parkimist vahele jätnud ja samuti pole ka sellest kunagi mitte ühtegi teadet tulnud koju ega sõnumina nagu neil tavaks!
Kas mitte ei pea nad ikka ennem Inkassosse andmist ka mind teavitama?
Kuidas saab olla kahju nõue suurem kui põhi võlg?
Kuidas saab teha leppetrahvi autole ja siis auto kohtusse anda?
Ma olen olnud alati aus inimene ja trahvid tasunud aga see on juba liig mis liig ja juba põhimõtte pärast ei tasu hetkel summat mida ähvardamistega nõutakse ja seletamata miks!

Lootes asjalikumatele vastustele.

Re: Europarki leppetrahv ja inkasso võlateatis

29 Juul 2014, 15:04

Erinevates riikides on paraku erinevad seadused.

1. Seoses kolmandatele isikutele (nt inkassole) isikuandmete edastamise seaduslikkusega on oluline, kas kliendi ja parkimisteenuse osutaja vahel on sõlmitud parkimisleping või mitte. Seaduse järgi on isikuandmete töötlemine lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui isikuandmeid töödeldakse andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks. Seega kui parkimisleping sai sõlmitud, siis selle lepingu täitmiseks võib kliendi isikuandmed inkassole edastada ja vastupidi - kui lepingut pole, siis on kliendi isikuandmete inkassole edastamine seadusvastane. Kui isik sõlmib parkimislepingu, kasutades selleks mobiilset parkimist, jääb parkimisteenuse osutajale üksnes informatsioon selle kohta, et teatud registreerimisnumbriga sõidukit on pargitud teatud mobiilinumbrilt ühel konkreetsel juhul. Isegi kui tuvastada kõnealuse mobiilinumbriga seotud isik, ei võimalda selline infomatsioon järeldada, et sama isik oleks seotud ka järgnevate parkimistega.

2. Eramaal asuvates parklates saab parkimistasu maksmata jätmisel määrata võlaõigusliku leppetrahvi sõidukijuhile, kes konkreetsel hetkel roolis oli. Seetõttu on parkla operaatoril vaja esmalt tõendada sõidukijuhi isik sõltumata sellest, et trahviteatis saadetakse sõiduki omanikule. Kuna eraparkla puhul on tegemist täpselt samasuguse võlaõigusliku suhtega nagu muude teenuste tellimisel, siis peab parkimiskorraldaja esitama kliendile enne tehingut parkimistingimused, sh parkimistasu ja leppetrahvi suurus. Juriidilises mõttes on tegemist pakkumusega sõlmida parkimisleping.

Parkimistingimused peavad olema kirjutatud eraparkla sissesõidutee juurde paigaldatud infotahvlile ja parklasse sõites peab sõidukijuhil olema võimalik neid lugeda. Kui infotahvlil on selgelt kirjas, et parkimisleping arvatakse sõlmituks sõiduki eraparklasse sisenemisel, võib parklasse sissesõitu lugeda lepingu sõlmimiseks, sellisel juhul on oluline teada, et leping ei pea olema ega olegi parkimisteenuse korral enamasti kirjalik ning poolte allkirjadega. Samas mingil territooriumil parkimise võimaldamine ja tasumääradega teatetahvli püstitamine ei tähenda automaatselt igal territooriumil parkijaga parkimislepingu sõlmimist. Viimast on kinnitanud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-75-10. Teisest küljest ei ole siiski välistatud, et parkimisleping loetakse sellisel juhul ikkagi sõlmituks. Küsimus lepingu sõlmimisest sõltub eelkõige tasumääradega teatetahvlile kirjutatud tingimustest ja tahvli või tahvlite paigutusest ja nähtavusest. Käesoleval juhul on täpsemad asjaolud teadmata, mistõttu ei saa öelda, kas konkreetsel juhul sai leping sõlmitud või mitte.

3. Nõustuda tuleb kolleegi, jurist Vambola Olli kommentaariga küsimuses kahjunõude kohta, „Kui Te ei ole saanud teadet trahvi nõudes, siis on selge, et Te lihtsalt ei teadnud, et Teid on trahvitud. Lisaks tuleb kahju nõudjal tõendada kahju olemasolu ja millised kulutused on kahjunõude aluseks“.


Vastas Jana Kitter.

Vasta