Millised dokumendid tuleb esitada abiellumiseks notari juures?

PrintPDF Jaga

Abiellumiseks tuleb notarile esitada abiellumisavaldus. Abiellumisavalduse esitamiseks peavad mõlemad abiellujad koos tulema selle notari büroosse, kelle juures nad abielu sõlmida soovivad. Notarite kontaktandmed leiate siit. Avalduse plank täidetakse kohapeal. Kaasa on vaja võtta abiellujate isikut tõendavad dokumendid ja juhul kui abiellujate sünd ei ole registreeritud Eesti rahvastikuregistris, ka sünnitunnistused. Isik, kes on olnud varem abielus, peab esitama abielu lõppemist või kehtetuks tunnistamist tõendava dokumendi (nt abikaasa surmadokument, abielulahutuse dokument), kui abielu lõppemine ei ole registreeritud Eesti rahvastikuregistris.

Välisriigi dokument tuleb selle välja andnud maa vastavas asutuses kas legaliseerida (vt infot  http://www.vm.ee/?q=et/node/4810) või kinnitada apostilliga (vt infot https://www.notar.ee/et/teabekeskus/apostillimine). Perekonnaseisutoimingu tegemiseks notarile esitatavad dokumendid peavad olema eesti keeles või võõrkeelsete dokumentide puhul tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Tõlge peab olema vandetõlgi tehtud või tõlke õigsus peab olema notariaalselt kinnitatud, välja arvatud juhul, kui perekonnaseisukande aluseks olev välisriigi võõrkeelne dokument edastatakse perekonnaseisuasutusele ametlike kanalite kaudu.

Kui eelmine abielu on lahutatud välismaal, peab abielu lahutamist kajastav välisriigi dokument sisaldama abielu lahutajate isikuandmeid, lahutatud abielu sõlmimise kohta ja aega, lahutamise otsuse teinud asutuse andmeid, otsuse tegemise aega ja jõustumise kuupäeva. Välisriigi pädevalt ametiasutuselt tuleb paluda väljavõtet, mis sisaldab kõiki eeltoodud andmeid. 

Kui on tegemist Euroopa Liidu liikmesriigi kohtu abielulahutuse otsusega, mis on tehtud pärast 01.03.2005, peab sellele olema lisatud EL Nõukogu määruses 2201/2003EÜ sätestatud tõend (I Lisa, vt määrust ). Tõendi lisamine tagab täieliku info abielu lahutamise kohta ja selle, et antud kohtuotsus on jõustunud ning seda apostilliga kinnitama ei pea.

EL liikmesriigi kohtu abielulahutuse otsus, mis on tehtud enne 01.03.2005, peab olema kinnitatud apostilliga. Muu riigi kui EL liikmesriigi kohtu otsus peab olema kinnitatud apostilliga või legaliseeritud.

Leedus, Lätis, Poolas, Ukrainas ja Venemaal väljastatud dokumente eelnimetatud tõendi ja apostilliga ei kinnitata ega legaliseerita.

Abieluvõimetõendi peab esitama isik, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist.

Abieluvõimetõend on abielluja elukoha- või kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega tema elukoha- või kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi.

Abieluvõimetõend kehtib sellel märgitud ajani, kuid mitte kauem kui seitse kuud selle väljastamisest arvates. Tõend peab abielu sõlmimise ajal kehtima.

Seaduslikul alusel Eestis viibimist ei pea tõendama Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik ega isik, keda peetakse Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmeks vastavalt Euroopa Liidu kodaniku seadusele.

Määratlemata kodakondsusega isik, kellele on väljastatud Eesti pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus, ja Eesti kodanik annavad juhul, kui nende elukoht on välisriigis või kui nad on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ning kui nad ei saa mõjuval põhjusel abieluvõimetõendit esitada, perekonnaseisuametniku juures abielu sõlmimise menetluse käigus kirjaliku kinnituse selle kohta, et takistused abielu sõlmimiseks puuduvad (kinnitus asendab abieluvõimetõendit).

Välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Luba kehtib kuus kuud.

Abieluvõimetõendit ei pea esitama isik, kes on Eestis elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kelle perekonnaseisuandmed kajastuvad rahvastikuregistris.

Abieluvõimetõend tuleb kinnitada apostilliga või legaliseerida. Leedus, Lätis, Poolas, Ukrainas ja Venemaal väljastatud abieluvõimetõendit apostilliga kinnitama ega legaliseerima ei pea.