Kui vanema majanduslik seis ei võimalda üldse elatist maksta, kas siis ei saagi elatist nõuda? Aga kui vanemal on palju lapsi?

PrintPDF Jaga

Üldjuhul peab elatis ühele lapsele olema vähemalt poole miinimumpalga ulatuses, s.o 2018.a. 250 eurot kuus. Antud summa on muutuv ja sõltub Vabariigi Valituse poolt kinnitatud miinimumpalga määrast. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla miinimummäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus, töökoha kaotus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (RKTKo 3-2-1-118-12).

Alates 2014.a. on võimalik perekonnaseaduse § 106 lg 2 nõuda elatist ka asendusisikult. Kohustatud isik, kellelt on elatis välja mõistetud, kuid temalt  ei ole võimalik ülalpidamist kätte saada või seda on ülemäära raske saavutada (puuduvad sissetulekud), siis on õigus nõuda  ülalpidamist isikult, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Näiteks võlgniku vanemad.

Selleks peab õigustatud isik/ hageja esitama põhjendatud hagiavalduse kohtusse.