Võlgade ümberkujundamise avaldus

PrintPDF Jaga

Võlgade ümberkujundamist võib taotleda võlgnik, kelle elukoht on Eestis ja on seda olnud vähemalt kahe aasta jooksul enne võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist (VÕVS § 4 lg 2).

Avaldus esitatakse võlgniku enda elukoha või ettevõtte asukohajärgsele maakohtule (VÕVS § 9).

Kui avalduse esitab seaduslik esindaja (nt eestkostja) või lepinguline esindaja (advokaat, muu isik), siis täidetakse andmed esindaja kohta.

Abikaasad võivad esitada võlgade ümberkujundamiseks ühisavalduse ja saavad määrata, kas menetluses osaletakse koos või volitatakse esindus teisele abikaasale. Kui avalduse esitab ainult üks abikaasa, peab ta avalduses esitama andmed ka teise abikaasa kohta, samuti teada andma, kas makseraskused on ka teisel abikaasal ja põhjendama, miks ei esitata avaldust ühiselt. See kehtib ka juhul, kui abielu on lahutatud, kuid ühisvara on jäänud jagamata (VÕVS § 10 lg 4).

Üldjuhul on abikaasade vahel tegemist varaühisuse põhimõttega (ühisvara) ning perekonna huvides võetud kohustuste eest vastutavad abikaasad ühiselt. Kui abikaasade varasuhe on reguleeritud teisiti, siis märgitakse, mis varasuhte liigiga on tegemist- kas lahusvara või varajuurdekasvu tasaarvestusega.

Kui sõlmitud on abieluvaraleping, siis märkida, kas abieluvaraleping on registreeritud abieluvararegistris.

Võlgnikuga koos elavate perekonnaliikmete kohta märgitakse võlgniku ja abikaasa ühiste laste, perekonnas elavate võlgniku laste, abikaasa laste ja teiste ülalpeetavate isikute andmed. Tegevuste kohta märgitakse kas töötatakse, õpitakse, ollakse kodune. Märgitakse ka elukaaslase andmed, kui on tegemist ülalpeetavaga. Lisaks märgitakse, kas elatakse koos võlgnikuga.

Andmed käimasolevate õpingute kohta täidetakse juhul, kui hetkel õpitakse.

Omandatud elukutse/eriala ja hariduse kohta märgitakse õppeasutuse nimetus, omandatud elukutse/eriala, lõpetamise aasta ja kas omandati alusharidus, põhiharidus, üldkeskharidus, kutsekeskharidus, keskeriharidus, kõrgharidus. Märgitakse viimane omandatud haridus.

Andmetes täiendkoolituste kohta tuuakse välja ka töötukassa korraldatud koolitused ning märgitakse omandatud kutse või kvalifikatsioon ning selle omandamise aasta.

Andmetes töökogemuse kohta märgitakse andmed tööandja nime, ametite, mida võlgnik peab oluliseks märkida viimaste aastate (3-5) jooksul, töösuhte kestus, töösuhte lõppemise põhjus ja saadud netotöötasu (kättesaadud tasu) kuus. Tööstaaž märkida enda andmete põhjal.

Eeltoodud andmed on vajalikud, et kohus saaks hinnata, kas võlgniku pakutud võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine ja täitmine on ebatõenäoline, arvestades muuhulgas võlgniku maksevõimelisust kolme aasta vältel enne võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist ja võlgniku võimekust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega võlgade ümberkujundamiskava kehtivuse ajal, lähtudes tema vanusest, elukutsest ja haridusest (VÕVS § 17 lg 2 p 1). 

Töötuse korral märgitakse töötuse periood.

Selgitustes märgitakse võlgniku kohtuvälised tegevused, mida on tehtud enne võlgade ümberkujundamise avalduse kohtusse esitamist, et võimalusel saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt. Kirjeldada lühidalt, kas on püütud võlausaldajatega kokkuleppeid saavutada ja missugused on tulemused (VÕVS § 10 lg 1). Selle sätte mittejärgimisel võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata (VÕVS § 17 lg 2).

Selgituses makseraskuste ja nende põhjuste kohta kirjeldatakse tekkinud olukorda sattumist, kas haiguse, töö kaotuse või töövõimetuse kaudu. Loetelu ei ole ammendav.

Tegevuse all makseraskuste vältimise ja kõrvaldamise kohta tuleb kirjeldada, kas on võõrandatud vara, lõpetatud lepinguid, otsitakse tööd.

Üldjuhul peaks võlgnik võlgade ümberkujundamise menetluses hakkama saama nõustajat kaasamata. Kui siiski ilmneb, et võlgnik ei suuda näiteks võlausaldajate ja kohustuste paljususe tõttu iseseisvalt ümberkujundamiskava koostada, siis on tal võimalus võlgade ümberkujundamise avalduses märkida seisukoht nõustaja määramiseks kohtu poolt. Sellisel juhul ei pea võlgnik võlgade ümberkujundamise avaldusele ümberkujundamiskava lisama, sest selle koostamist taotletakse nõustaja kaasabil. Võlgnik osutab kohtule ja nõustajale igakülgset kaasabi, mida seoses menetlusega vajatakse, sh võlgniku varalise olukorra kindlakstegemise kontrolli läbiviimisel ja ettenäitamisel (VÕVS § 21 lg 1, lg 2). Eelnimetatud kohustuste mittejärgimisel võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise avalduse läbi vaatamata.

Nõustajaks võib nimetada selleks piisavate teadmiste ja kogemustega isiku. Nõustajaks ei nimetata kohtu töötajat, võlgnikku või võlausaldajat või neist sõltuvat isikut ega saneerimisseaduse § 15 lõikes 7 nimetatud isikut. Üldjuhul ei nimetata nõustajaks pankrotihaldurit. Nõustajate kontaktandmed asuvad veebilehelhttp://www.minuraha.ee/11937.

Võlausaldajatele selgitatakse osade võlgade ümberkujundamist või erinevate võlgade ümberkujundamist erinevas ulatuses. Märgitakse võlausaldaja nimi ja kohustuse liik. Kohustuse liigi loetelu näited avalduses ei ole ammendavad.

Põhjendatakse erinevate võlgade ümberkujundamist erinevas ulatuses. Valida saab erinevat abinõu, kas kohustuse täitmise tähtaja pikendamist, osadena täitmist või kohustuse vähendamist. Samuti on võimalik taotleda erinevas ulatuses ümberkujundamist ehk kohustuse vähendamist (nt 40%, 50%).

Põhjendatakse osade võlgade eelistamist. Näiteks kommunaalvõlgnevuste tasumist vms

Siin märgitakse ka kohustused, mille eest vastutab või võib vastutada abikaasa.

Nimetatakse tegevused, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudetakse kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik maksejõuetust vältida, näiteks tööle asumine, kulude kokkuhoidmine (VÕVS § 10 lg 2 p 4). Abinõudena käsitletakse kohustuse täitmise tähtaja pikendamist, osadena täitmist või kohustuse vähendamist. Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et esmajoones peaks kõne alla tulema maksetähtaja (intressivaba) edasilükkamine või võla ositi maksmise võimaldamine. Võla vähendamine peaks toimuma esmajoones kõrvalnõuete (intress, viivis) arvel. 

Kui kohustuste sissenõudmise osas on algatatud täitemenetlus, siis võimaldatakse taotleda täitemenetluse peatamist. Siin märkida ka maksuameti läbiviidav menetlus. Märgitakse ka kohustused, mille eest vastutab või võib vastutada abikaasa.

Ettevõtte saneerimist taotleva füüsilisest isikust ettevõtja puhul esitatakse taotlus ettevõtte saneerimiseks.

Lisaks tuleb ka põhjendada, et ettevõte vajab saneerimist ning ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik ja millised on tagajärjed ettevõtte töötajatele.

Kui füüsilisest isikust ettevõtja taotleb ümberkujundamisega ettevõtte saneerimist ja määratud on nõustaja, võib kohus ette näha ümberkujundamiskava kinnitamise saneerimisseaduses §-des 20– 37 sätestatud korras.

Märkuste all tuuakse välja selgitused, mida peetakse vajalikuks täiendavalt märkida. Märgitakse ka õiguskaitse abinõu rakendamisega seotud tegevuste peatamine (nt võlausaldajatel võlgniku tagatisest tuleneva pandieseme müügi keeld).

Füüsilise isiku võlgade ümberkujundamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 30 eurot riigilõivuseaduse (edaspidi RLS § 57 lg 101 ). Riigilõiv tasutakse rahandusministeeriumi arveldusarvele ning märgitakse viitenumbriks selle kohtu vastav viitenumber, kuhu avaldus esitatakse. Kontode numbrid ja viitenumbrid leiate aadressilt www.kohus.ee/et/riigiloivud/kontod-ja-viitenumbrid.

Riigilõivu tasumisel märgitakse maksedokumendile selle toimingu nimetus, mille eest riigilõiv tasutakse, või viide käesoleva seaduse riigilõivumäära kehtestavale sättele, krediidiasutuse kaudu riigilõivu tasumisel ka viitenumber. Toimingu nimetust ei pea märkima, kui see on tuvastatav viitenumbri kaudu. Riigilõivu tasumisel teise isiku eest märgitakse ka selle isiku nimi (RLS § 9 lg 4).

Avalduste lisadena esitatakse varanimekiri, võlanimekiri, ümberkujundamiskava, viimase kolme aasta tuludeklaratsioonide ärakirjad, viimase kolme aasta pangakonto väljavõtete ärakirjad, kohustuste aluseks olevate dokumentide (nt laenulepingud, käenduslepingud, garantiilepingud) ärakirjad, majandusaasta raamatupidamisaruanne füüsilisest isikust ettevõtja puhul, riigilõivu tasumist tõendav dokument.