Milliseid dokumente ei saa kinnitada apostilliga?

PrintPDF Jaga

Apostillida ei saa järgmisi dokumente:

  • mille on väljastanud diplomaatiline- või konsulaaresindaja,
  • kaubandus- või tollimenetlusega vahetult seotud haldusdokument,
  • rikutud dokument (kulunud, kortsunud, parandatud, veega rikutud, kaaned liimist lahti vms)
  • originaaldokument, millel puudub allkirjastaja ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus. Dokumendi omanikul on võimalik taotleda dokumendi välja andnud asutusest uus dokument või tõendada asjaolu rahvastikuregistri kinnitatud väljatrükiga.

Apostillimisele ei kuulu avalik dokument, mida soovitakse kasutada riigis, kellega Eesti on sõlminud õigusabilepingu (Venemaa, Ukraina, Poola, Läti ja Leedu).

Apostillida ei saa avalikku dokumenti, mida soovitakse kasutada riigis, mis ei ole ühinenud Haagi konventsiooniga. Sellisel juhul tuleb dokument legaliseerida.

Alates 19. septembrist 2013 ei vaja Eesti avalik dokument Prantsusmaal, Belgias, Taanis, Itaalias ja Iirimaal täiendavat apostilliga kinnitamist. Samuti tunnustatakse nendes riikides välja antud dokumente Eestis ilma täiendavate formaalsusteta. Nimetatu kehtib ka varasemalt välja antud avalikele dokumentidele.

Samuti tunnustatakse Austria, Küprose, Tšehhi, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Liechtensteini, Luxembourgi, Moldova, Hollandi, Norra, Poola, Portugali, Hispaania, Rootsi, Šveitsi, Türgi, Suurbritannia diplomaatiliste esindajate ja konsulaarametnike väljastatud dokumente Eestis ilma formaalsusteta.

Seoses uue Euroopa määruse jõustumisega ei vaja alates 16. veebruarist enam mitmed avalikud dokumendid teistesse Euroopa Liidu riikidesse esitamisel apostilli.

 

Tänu uue Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191 jõustumisele ei ole enam teise Euroopa Liidu riiki esitamisel tarvis apostilliga kinnitada dokumente, mis tõendavad järgnevaid asjaolusid:

1) sünd;

2) elusolek;

3) surm;

4) nimi;

5) abielu, sealhulgas abieluvõime ja perekonnaseis;

6) abielulahutus, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamine;

7) vanemlus;

8) lapsendamine;

9) alaline asukoht ja/või elukoht;

10) kodakondsus;

11) karistusregistrikande puudumine.

 

Apostillimisest on vabastatud ka perekonnaseisuaktide väljavõtted riikides, mis on liitunud perekonnaseisuaktide mitmekeelsete väljavõtete väljastamise konventsiooniga. Selle konventsiooniga on liitunud lisaks Euroopa Liidu liikmesriikidele veel Bosnia, Makedoonia, Moldova, Montenegro, Serbia, Šveits ja Türgi.

Vastavalt Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi rahvastikuregistri dokumentide legaliseerimisnõude tühistamise kokkuleppele ei nõuta perekonnaseisuandmete väljavõtete apostillimist. Sellisteks inglise keeles väljastatavateks väljavõteteks on sünnitõendi, surmatõendi, abielutõendi, abielulahutuse tõendi, abieluvõimetõendi, nimemuutuse tõendi ja rahvastikuregistri väljavõtted. Väljavõtteid väljastavad Eestis kõik maavalitsused.