Kohtuotsuse tunnustamine ja elatisabi taotlemine „Ülalpidamiskohustusi käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise“ konventsiooni

PrintPDF Jaga

nn. Haagi 1973 ülalpidamiskohustuste konventsiooni alusel

Justiitsministeerium

Kui elatise maksja elab mõnes konventsiooni osalisriigis (edaspidi välisriik), tuleb pöörduda Eestis esimese astme otsuse teinud kohtu poole ja esitada taotlus kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmisele pööramiseks antud konventsiooni alusel vastavas välisriigis, kuid laps elab Eestis, siis elatisabi saamiseks peab ka välisriigist laekuvaid laekuvaid summasid vahendama Eesti kohtutäitur.

Taotlemine

Peaksite pöörduma Eesti kohtu poole, kes on teinud esimese astme kohtuotsuse (st. maakohtu poole) järgnevate dokumentidega:

  • taotlus välisriigi poolt aktsepteeritavas keeles – täpsem info alljärgnevalt;
  • elatisabi taotlus – võimalusel 2 eksemplaris, kättesaadav siit;
  • volikiri vastava välisriigi ametlikus keeles, millega volitate Eesti kohtutäiturit välisriigist laekuvaid makseid vahendama – 2 eksemplaris, täpsem info alljärgnevalt
  • tõlgitud võlgnevuse kalkulatsioon – võimalusel 2 eksemplaris, täpsem info alljärgnevalt.

Taotluses tuleb näidata taotleja ja võlgniku isikuandmed. Taotluse näidised on kättesaadavad:

  • eestikeelne siit,
  • inglisekeelne siit.

Materjalidele peab lisama ka võlgnevuse kalkulatsiooni. Kui asi on Eestis kohtutäituri juures täitmisel, peaksite täiturilt paluma lisaks õiendit kehtiva elatise võla suuruse kohta (paberkandjal ja originaalallkirjaga). Muudel juhtudel koostage ise ka võlgnevuse kalkulatsioon. Näidised on kättesaadavad:

  • eestikeelne siit,
  • inglisekeelne siit,

Kui Teie elatislahendi resolutsioonis on kohus märkinud, et elatis ei tohi jääda alla poole (vanemate lahendite puhul alla veerandi) miinimumpalgast, palume kalkulatsiooni koostamisel arvestada ka miinimumpalga suurust. Infot miinimumpalga suuruse kohta leiate siit.

Täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks peavad kõik maksed liikuma Eesti kohtutäituri vahendusel. Kui Teil on juba Eestis pooleli täitemenetlus, peate volitama seda sama täiturit. Kui Eestis täitemenetlust pooleli pole, siis peaksite valima vabalt mõne kohtutäituri laekumisi ja elatisabi vahendama (kontaktandmed ja pangakonto andmed leitavad siit). Volikirjas peavad olema välja toodud volitatud kohtutäituri pangakonto andmed. Volikirja peab esitama 2s eksemplaris – üks välisriigile ning üks läheb valitud kohtutäiturile. Volikirja näidised on kättesaadavad:

  • eesti ja inglise keeles siit,
  • eesti ja soome keeles siit,
  • eesti ja saksa keeles siit,
  • eesti ja prantsuse keeles siit

Soovitame endale jätta kõigist asjakohastest dokumentidest koopiad!

Juhul kui olite menetluse ajal täielikult või osaliselt õigusabi- ja asjaajamiskuludest vabastatud on Teil otsuse tunnustamise ja täitmise menetluses õigus saada neist kuludest vabastus ka välisriigi seadustes lubatud soodsaimal määral.

Eesti kohus vormistab konventsiooni alusel järgnevad dokumendid:

  • õigusabitaotlus välisriigi pädevale asutusele,
  • tunnustatava kohtuotsuse täielik kinnitatud koopia,
  • tagaseljaotsuste puhul ametlik dokument, millest ilmneb, et kostjale oli õigel ajal ja nõuetekohases vormis teatatud menetluse algatamisest ja sisust,
  • ametlik dokument, mis tõendab, et otsust ei saa Eestis tavalises korras edasi kaevata, 
  • õiend otsuse täitmise kohta, kui seda on Eestis varem täidetud,
  • vajaduse korral dokumendid, mis tõendavad, et Eestis oli avaldaja õigusabi- või asjaajamiskuludest vabastatud,
  • eelnimetatud dokumentide (sh. ka Teie taotluse ning võlgnevuse kalkulatsiooni) tõestatud tõlked välisriigi ametlikku keelde.

Eesti kohus, olles kokku kogunud vajalikud dokumendid edastab dokumendid Justiitsministeeriumi Rahvusvahelise justiitskoostöö talitusele, kes edastab dokumendid omakorda välisriigi vastuvõtu asutusele.

Kui välisriigi kohus peaks lisaks eelnimetatutele vajama täiendavaid dokumente, siis ta taotleb neid justiitsministeeriumide vahendusel.

Elatisabi

Selleks, et Eesti riik maksaks Teile täitemenetlusaegset elatisabi, peab olema pooleli kas:

  • Eestis täitemenetlus (algatamisest möödunud 4 kuud);
  • Eestis täitemenetlus ja välisriigis täidetavaks tunnistamise või täitemenetlus. Vähemalt ühe suhtes peab olema täitemenetluse algatamisest möödunud 4 kuud; või
  • välisriigis täitemenetlus ning Eesti kohtutäitur peab laekumisi vahendama. Täitemenetluse algatamiseks peab olema möödunud 4 kuud. Peab arvestama, et täidetavaks tunnistamise menetluse läbimine võib võtta keskmiselt 1.a, misjärel on alles võimalik saavutada täitemenetluse algatamine välisriigis.

Täpsem info leitav siit.

Õigusloome

Ülalpidamiskohustusi käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni, sõlmitud Haagis 02.10.1973, leiate siit. Konventsioon rakendub Eesti suhtes alates 01.04.1998 tehtud elatisotsuste suhtes. Konventsioon kehtib ka elatislahendi muutmise taotluse kohta.

Konventsiooni osalisriigid leiate siit. Osalisriigid august 2011 seisuga on järgnevad: Austraalia, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Kreeka, Leedu, Luksemburg, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi, Türgi, Ukraina ja Ühendkuningriigid.

Välisriigi kohus võib otsuse tunnustamisest või täitmisest keelduda, kui:

  • otsuse tunnustamine või täitmine on ilmses vastuolus välisriigi avaliku korraga,
  • otsusele on viinud pettus menetluses,
  • pooltel on välisriigi ametiasutuses samas asjas menetlus, mis on algatatud varem,
  • otsus ei ole kooskõlas samade poolte kohta välisriigis või muus riigis samas asjas tehtud otsusega ja muus riigis tehtud otsus vastab taotluse saanud riigi otsuse tunnustamise ja täitmise nõuetele.

 

Millistele kohtuotsustele laieneb?

Konventsioon rakendub Eesti suhtes alates 01.04.1998 tehtud elatisotsuste suhtes. Konventsioon kehtib ka elatislahendi muutmise taotluse kohta.

Silmas peaks pidama järgnevat:

  • kui vastav osalisriik on liitunud Haagi 2007.a. konventsiooniga (näiteks: Albaania, Norra, USA jms) ning tunnustamist saab taotleda mõlema konventsiooni alusel, peaks eelistama Haagi 2007.a. konventsiooni, mille kohta saate lugeda siit;
  • kui konventsiooni osalisriik on ka Euroopa Liidu liikmesriik (näiteks: Soome, Ühendkuningriik jms) ning lahend on tehtud enne 01.05.2004, siis peaks eelistama Haagi 2007.a. konventsiooni, mille kohta saate lugeda siit;
  • kui konventsiooni osalisriik on ka Euroopa Liidu liikmesriik ning lahend on tehtud alates 01.05.2004, siis peaks kohaldama Euroopa Liidu määrust, mille kohta saate lugeda siit.

Mis edasi saab?

Kui välisriigi kohus on teinud tunnustamise või tunnustamata jätmise otsuse, edastatakse otsus Justiitsministeeriumi vahendusel Eesti kohtule, kes omakorda edastab selle Teieni.

Juhul kui on tegu tunnustamise otsusega, on üldjuhul määrusele lisatud ka täitemenetluse algatamise info. Tunnustatud kohtuotsuse täitmise korda reguleerib välisriigi seadus.

Juhime Teie tähelepanu ka asjaolule, et kohtuotsuse tunnustamine antud konventsiooni alusel on aeganõudev protsess ning selleks võib kuluda aastaid. Kui Teil tekib pärast Eesti kohtule tunnustamise taotluse esitamist küsimusi, võite alati esitada kohtule järelepärimise, et teada saada kaugel asjaga ollakse. Vajadusel esitab kohus omakorda järelepärimise Justiitsministeeriumi vahendusel küsimust lahendavale kohtule.

Lisainfo: telefoni teel 6 208 183, 6 208 186 ning 6 208 190, e-posti teelcentral.authority[A]just.ee.