Hagile vastamine

PrintPDF Jaga

Kui Teie vastu on esitatud hagi (st olete kostja) ja kohus on hagiavalduse menetlusse võtnud, siis kohus toimetab kostjale kätte hagiavalduse ärakirja koos lisadega ja asja menetlusse võtmise määrusega.

MENETLUSDOKUMENTIDE KÄTTETOIMETAMINE

Kohus võib menetlusdokumente kätte toimetada mitmel erineval moel. Alltoodud on mõned näited kättetoimetamise viisidest, täpsemalt vaata tsiviilkohtumenetluse seadustik, alates § 306 (seadustikhttps://www.riigiteataja.ee/akt/121122012018).

Menetlusdokumendi elektrooniline kättetoimetamine

Kohus võib toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse:

  1. kohtule avaldatud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril;
  2. füüsilisest isikust ettevõtja või juriidilise isiku kohta Eestis peetava registri infosüsteemis registreeritud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril;
  3. adressaadi ja tema seadusliku esindaja rahvastikuregistrisse kantud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril;
  4. muus riigi andmekogus, mille andmebaasist on kohtul võimalik ise elektroonilise päringu tegemisega andmeid kontrollida, oleval adressaadi ja tema seadusliku esindaja elektronpostiaadressil ja telefoninumbril;
  5. Eesti isikukoodi olemasolu korral adressaadi ja tema seadusliku esindaja elektronpostiaadressil isikukood@eesti.ee.

NB! Kohus võib teavituse dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta edastada ka avalikust arvutivõrgust leitud telefoninumbril, elektronpostiaadressil, virtuaalse sotsiaalvõrgustiku oletataval kasutajakonto lehel või muu virtuaalse suhtluskeskkonna lehel, mida avalikus arvutivõrgus avaldatud teabe kohaselt võib adressaat eeldatavasti kasutada või millel edastatud teave võib eeldatavasti jõuda adressaadini. Kohus avaldab adressaadi oletataval virtuaalse sotsiaalvõrgustiku kasutajakonto lehel või muu virtuaalse suhtluskeskkonna lehel teavituse võimaluse korral viisil, mille kohaselt teavitus ei ole muule isikule peale adressaadi nähtav.

Menetlusdokument loetakse kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt.

Vt täpsemalt lisaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3111.

Menetlusdokumendi kättetoimetamine menetlusosalise korraldamisel

Menetlusosaline, kelle esitatud menetlusdokument tuleb kätte toimetada või kelle huvides on muu menetlusdokumendi kättetoimetamine, võib taotleda kohtult dokumendi kättetoimetamist enda korraldamisel. Menetlusosaline võib menetlusdokumendi kätte toimetada üksnes kohtutäituri vahendusel.

Menetlusdokumendi kättetoimetamiseks edastab kohus kättetoimetamist korraldavale menetlusosalisele kättetoimetatava menetlusdokumendi kohtu pitseeritud ümbrikus ja kohtule tagastamisele kuuluva kättetoimetamisakti vormi ning selgitab kohtule teadvalt valeandmete esitamise tagajärgi.

Vt täpsemalt lisaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3151.

Menetlusdokumendi avalik kättetoimetamine

Kohtu määruse alusel võib toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui kostja aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul TsMS sätestatud viisil (sellekohane teade avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded, www.ametlikudteadaanded.ee). Kui kostjat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Menetlusdokumendi võib kostja asemel toimetada kätte seda kortermaja haldavalekorteriühistule, kus kosja elu- või äriruum asub, või kaasomandi eseme valitsejale või kostja üürileandjale, samuti ka kostja tööandjale või muule isikule, kellele saaja osutab lepingu alusel teenuseid.

Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Asja arutav kohus võib määrata dokumendi kättetoimetatuks lugemiseks pikema tähtaja. Sel juhul avaldatakse tähtaeg koos avaliku kättetoimetamisega.

Vt täpsemalt lisaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 317.

KOSTJA VASTUS HAGILE

Kostjal on kohustus hagile kirjalikult vastata kohtu määratud tähtpäevaks.

Vastuses hagile peab kostja muu hulgas teatama järgmist:

  1. kas tal on vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis või on alust jätta hagi läbi vaatamata või asjas menetlus lõpetada, kui kostja ei ole selles osas oma seisukohta juba väljendanud;
  2. kas ta võtab hagi õigeks, tunnistades hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid;
  3. esitama kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga esitatud faktilise väite tõendamiseks;
  4. kas ta soovib esitada vastuhagi;
  5. kuidas tuleb kostja arvates jaotada menetluskulud;
  6. kas ta on nõus kirjaliku menetlusega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil;
  7. . kas tema arvates on võimalik asi lahendada kompromissiga või muul viisil kokkuleppel.

Avaldused, taotlused, vastuväited ja kaebused tuleb esitada kohtule selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis. Kui mingil põhjusel ei ole võimalik esitada kirjalikku vastust määratud tähtpäevaks, siis võib avalduse edastada kohtule faksi teel või elektronpostiga selleks ettenähtud aadressil, aga seda ainult tingimusel et kirjaliku dokumendi originaal antakse kohtule üle viivitamatapärast seda, kuid hiljemalt asja arutamisel kohtuistungil või kirjalikus menetluses dokumentide esitamise tähtaja jooksul.

Kohtule võib avaldusi ja muid dokumente, mis peavad olema kirjalikus vormis, esitada ka elektrooniliselt. Dokument peab siis olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab saatja tuvastada.

Nii hagejal kui kostjal on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Mõlemad määravad ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

ÕIGUSABI

Kui vajate kohtumenetluses õigusabi (nt hagile vastuse koostamiseks, esinduseks kohtus vms), tegutsege kiiresti - otsige endale usaldusväärne õigusnõustaja. Vähekindlustatud isikutel on võimalik pöörduda esialgsele õigusnõustamisele OÜ Eesti Õigusbüroo poole (täpsemalt tingimused juristaitab.ee kodulehel) või taotleda riigi õigusabi (tingimused: https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011016, vt https://v1.juristaitab.ee/et/kkk/mida-teha-kui-pean-kohtusse-poorduma).

NB! Ka nõustamisele pöördumisel tuleb hagile vastamiseks ette nähtud tähtaega ikka järgida, õigusabi poole pöördumine ei tähenda tähtaja järgimist või selle automaatset pikenemist. Kui tähtaega ei ole mõjuval põhjusel võimalik järgida, tuleks esitada kohtule taotlus hagile vastamise tähtaja pikendamiseks koos põhjendusega.

Arvestada tuleks ka sellega, et aega kulub asjaolude selgitamiseks ning avalduste/taotluste koostamiseks, tõendite kogumiseks jne. Seetõttu tuleb kohtust menetlusdokumentide saamisel tegutseda aegsasti.

LISAKS

Hagi saamisel on oluline muuhulgas kontrollida, kas:

  • esitatud nõue ei ole aegunud,
  • põhinõue, võimalikud intressid/viivised/leppetrahvid on arvestatud õigesti ja esitatud nõudel on ka alus (nt kas ikka tuleneb lepingust ja neid ei ole juba tasutud),
  • on võimalik taotleda viivise/leppetrahvi vähendamist.

Oma taotlused tuleb esitada kohtule õigeaegselt ja seejuures ka põhjendada ning tõendada.