Vanemahüvitis

PrintPDF Jaga

VANEMAHÜVITIS, 2020

 

Vanemahüvitise seaduse eesmärk on aidata kaasa töö- ja pereelu ühitamisele. Õigus vanemahüvitisele on kõikidel vanematel. Kui üks vanematest on lapsehoolduspuhkusel, makstakse hüvitist puhkusel olevale vanemale. Ühes peres saab korraga lapsehoolduspuhkusel olla üks vanem.

Vanemahüvitise suuruse arvutamise alusperioodi leidmiseks:

  • lahutatakse kõigepealt lapse sünnikuust sellele eelnevad 9 täispikka kalendrikuud. (Ehk keskmise raseduse pikkuse. Ka siis, kui laps oli enneaegne või kauem kantud.)
  • vanemahüvitis arvestatakse välja sellele 9 kuule eelnenud 12 kalendrikuu töiselt tulult makstud sotsiaalmaksu põhjal.
  • Ka juhul, kui vanemahüvitist taotleb lapse isa, arvutatakse tema hüvitise sama perioodi põhjal.

Näide: Kui laps sünnib 10. septembril 2019, lahutatakse lapse sünnikuust ehk septembrist 9 täispikka kuud = detsember 2018.

Arvesse lähevad seega detsembrile 2018 eelnenud 12 kalendrikuud.

Vanemahüvitise suuruse arvutame perioodi 1. detsember 2017- 30. november 2018 teenitud tulude alusel.

Vanemahüvitise eesmärk on toetada lapsevanemat, kes lapse eest tema esimesel eluaastal kõige enam hoolitseb. Kui lapsevanem töötab osaliselt lapse kõrvalt, siis vähendatakse tema vanemahüvitist alles siis, kui saadav töötasu ulatub pooleni hüvitise ülempiirist.

Neile, kes saavad vanemahüvitist ja käivad samal ajal tööl, arvutatakse hüvitise suurus spetsiaalse vanemahüvitise ümberarvutamise valemiga. 

See tähendab, et töist tulu võib teenida kuni 1,5-kordse keskmise palga (mis on 2020. aastal 1774,05 eurot) suuruses ilma, et vanemahüvitist vähendataks. Vanemahüvitise saajale säilib alati vanemahüvitise määr, mis on 2020. aastal 540 eurot.

Hüvitise suure leidmisel on abiks spetsiaalne kalkulaator, mis on leitav siit: https://www.sm.ee/et/vanemahuvitis

Näide 1. Igakuise vanemahüvitise suurus on 2000 eurot. Vanem asub tööle osalise ajaga ja saab töötasu 1500 eurot kuus. Isiku vanemahüvitist ei vähendata.

Näide 2. 2000 euro suuruse vanemahüvitise saaja teenib töist tulu 2500 eurot. Tema vanemahüvitist vähendatakse vastavalt: 2000-(2500-1774,05)/2= 2000 – 363 =1637 eurot.

Kõik need lapsevanemad, kes käivad tööl ja kellel on õigus vanemahüvitisele, saavad hüvitist vähemalt hüvitise määra ulatuses, kuid reeglina rohkem.


Õigus vanemahüvitisele

Õigus saada vanemahüvitist on last kasvataval vanemal, lapsendajal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on Eesti alaline elanik või Eestis tähtajalise elamisloa alusel elav välismaalane. Lapse isal on õigus vanemahüvitisele, kui laps on saanud 70 päeva vanuseks.

Vanemahüvitise saamise periood

Õigus vanemahüvitisele algab rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpupäevale järgnevast päevast. Kui ema ei saanud rasedus- ja sünnituspuhkust, tekib õigus vanemahüvitisele alates lapse sünnist. Vanemahüvitist makstakse 435 päeva. Kui emal ei olnud õigust rasedus- ja sünnituspuhkusele, makstakse vanemahüvitist kuni lapse 18 kuu vanuseks saamiseni.