Millal on nõutav kaubal kasutusjuhendi olemasolu ja kas müüja vastutab selles sisalduva teabe mittekorrektsuse korral?

PrintPDF Jaga

 

Tarbijakaitseseaduse kohaselt on tootjal kohustus anda:

  1. tehniliselt keerukale;
  2. ohtlikke aineid sisaldavale või 
  3. kasutamisel erioskust nõudvale kaubale eestikeelne kasutusjuhend, mis peab olema tootele lisatud juba tootja poolt. Näiteks peab kasutusjuhend olema kodumasinatel, elektrikaupadel, kokkupandavatel kaupadel jne.

Eestikeelne kasutusjuhend peab sisaldama tarbijale vajalikku teavet kauba õigeks, sihipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks ning kauba õigeks kokkupanemiseks, paigaldamiseks, ühendamiseks, hooldamiseks või säilitamiseks ja vajaduse korral ka hävitamiseks. Samas ulatuses peab olema eesti keelde tõlgitud võõrkeelne kasutusjuhend ja selle sisu peab olema tarbijale üheselt arusaadav. Seadusest tuleneb, et tarbijale tuleb kaasa anda nii originaalkeeles kasutusjuhend kui ka selle eestikeelne tõlge.

Hooldamise juhised võivad käsitleda näiteks asja pesemist, puhastust või korrapärast hooldamist. Säilitusjuhistest peaks tulenema eelkõige säilituseks sobivad tingimused.

Paigaldusjuhistest peab ilmnema vajadusel ka asjale sobiv asukoht (näiteks külmkapp ei või üldjuhul paikneda vastu seina ilma kompressori tööks vajaliku õhuvaheta).

Kui kaup koosneb mitmest osast, lisatakse kasutusjuhendisse loetelu kauba juurde kuuluvatest osadest (komplekti koostisosad). Kui müüdud asi kuulub tarbija poolt kokkupanemisele, peab kasutusjuhendis sisalduma teave asja õigeks kokkupanekuks. Kui tarbijal ebaõnnestub asja kokkupanek kasutusjuhendit täpselt järgides, vastutab ebaõige paigaldamise eest müüja.