Kuidas teha testamenti?

Testament on viimse tahte avaldus, millega inimene teeb oma surma puhuks korraldusi. Testament võib olla notariaalne või kodune. Testamenti on mõtet koostada juhul, kui soovitakse muuta seadusega ettenähtud pärijate ringi, teha korraldusi pärandiosade suuruse muutmiseks või teha pärandvara kohta muid korraldusi.

Seadusjärgse pärimise korral päriksid esimeses järjekorras pärandaja lapsed või lapselapsed, teises järjekorras pärandaja vanemad või nende lapsed või lapselapsed ning kolmandas järjekorras pärandaja vanavanemad. Testamendiga võib pärandaja ise määrata, kes on tema pärijateks ja milline on pärijale pärandvarast jääva osa suurus. Kui pärandaja tahab jätta mõnele isikule teatud varalise hüve (õiguse), mitte kogu oma vara või mõttelist osa sellest, siis testamendiga on ka see võimalik. 

Testamendijärgne pärija on isik, kellele on testamendiga pärandatud kogu vara või mõtteline osa sellest. Kui testament on koostatud ainult osa pärandi kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi.

Pärandajal on õigus testament igal ajal tühistada kas uue testamendi või pärimislepinguga. 

Kuni pärandaja on elus, ei anna testament pärandvara osas pärijale õigusi ega too pärandajale kaasa kohustusi. 

Asjakohast teavet surma puhuks tehtavate korralduste tegemisest testamendi või pärimislepinguga ning nende korralduste tühistamisest saab igast notaribüroost.

Testament tuleks teha siis, kui soovitakse vara pärandada isikutele, kes ei päriks seadusjärgse pärimise korral või teistsugustes osades, kui seadus ette näeb või teha muid korraldusi, mis ei rakendu seadusjärgse pärimise korral.

Testamendi tegemist ei ole mõistlik edasi lükata, arvates, et küll jõuab seda teha. Keegi meist ei tea meile antud elupäevade arvu ning tervist ja nii võib juhtuda, et testamendiks vormistamata pärandaja tahe jääbki realiseerimata. Eriti peaksid testamendi tegemisele mõtlema vabaabielukaasad, kuna elukaaslased ilma testamenti tegemata teineteise järelt ei päri. Elus tuleb ette ka vastupidiseid olukordi, kus ammu lahuselav abikaasa, olenemata abieluliste suhete katkemisest, pärib esimesena siit ilmast lahkunud abikaasa järgi. Võimalik, et selline oli pärandaja tahe, kuid jääb siiski kahtlus, et abielu lahutamist ja/või testamendi tegemist on siinkohal ebamõistlikult edasi lükatud.