tasustamine tööseisakute perioodil

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

tasustamine tööseisakute perioodil

29 Juun 2012, 10:20

1.Kas tööandja (toitlustuskoht) võib teavitada töötajat vihmasel hommikul SMS-ga, et tööle pole sellel graafikujärgsel tööpäeval vaja kehva ilma tõttu tulla ja jätta tasu selle päeva eest maksmata? Palgamäär on lepingus miinimumtasu.
2. Kuidas on reguleeritud graafikujärgsel tööl puhkepäevade graafik? Kas võib töötajat rakendada tööle kuu lõikes kõikidel nädalavahetustel ja kui pikk peab olema paus 12 tunnist pikemate tööpäevade vahel?

Re: tasustamine tööseisakute perioodil

02 Juul 2012, 16:58

Tere

Teadmata Teie töölepingu tingimusi, saab üldiselt vastata järgmist:
Tööleping nagu ka muud lepingud on pooltele täitmiseks kohustuslikud, seega sõltub palju Teie töölepingu tingimustest. Samuti kohaldub töölepingu seaduse (TLS) (https://www.riigiteataja.ee/akt/125052012026) regulatsioon (seejuures töötaja kahjuks seadusest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine).

Tööandja on eelkõige kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal; andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu; tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust (TLS § 28). Tööandja võib tööaja korraldust ühepoolselt muuta, kui muudatused tulenevad tööandja ettevõtte vajadustest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud (TLS § 47).

Täistööajaga töötamise korral on töötasu alammäär tunnis 1,80 eurot ja kuus 290 eurot, sellest madalamat töötasu ei või töötajale maksta (TLS § 29).

Tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü (TLS § 35).

Seega, kui tööandja soovib teha tööajakavas muudatusi või palub töötajatel mingil päeval tööle mitte tulla, paluge see korraldus esitada nii, et oleks hiljem võimalik tõendada, et tööga ei kindlustanud tööandja (kuigi Teie olite valmis tööd tegema) (nt kas SMS saadab vastava pädevusega isik?). Tööga mittekindlustamine ei tähenda, et selle aja eest ei tuleks maksta töötasu. Tööaeg ja töötasu on kokku lepitud töölepingus, seda on tööandja kohustatud täitma.

Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul (arvestusperioodi võib tervishoiu-, hoolekande-, põllumajandus- ja turismitöötajatel kollektiivlepinguga pikendada kuni 12 kuuni) (TLS § 46). Töötajale peab jääma 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega (TLS § 51). Tööandja annab töötajale, kes töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, vahetult pärast tööpäeva lõppu täiendavat vaba aega võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga. Kokkulepe, millega 13 tundi ületav töö hüvitatakse rahas, on tühine.

Iganädalast puhkeaega reguleerib TLS § 52 – seitsmepäevase ajavahemiku jooksul peab olema töötajal iganädalast puhkeaega vähemalt 36 või 48 järjestikust tundi.

Lugupidamisega,
SA Õigusteenuste Büroo

Vasta