4 juunil läksin haiguslehele ja selle aja jooksul otsustasin, et ei soovi oma tööandjaga suhteid jätkata. Tööle tulin tagasi 17 juuni. 19. juunil kirjutasin avalduse, et tahan lahkuda juba 20. juunist. Kahjuks kirjutasin korralise avalduse ja pikemalt ei seletanud, miks töösuhte tahan lõpetada, kuigi põhjuseid oli palju. Ohutusnõuetest mitte kinni pidamine, tervise halvenemine kuna ei ole õigeid töö kaitsevahendeid jne.....
Loomulikult oli juhataja vastu, aga nagu ta ütles saab ta aru kui soovin lahkuda.... ei tea kas just ülenärvitsemise pärast, aga 20, st pidin jälle arsti poole pöörduma, sest haigus süvenes.... sellest teavitasin ka brigadiiri.... KUID juba 28 juuni sain rahanõude suuruses 3000 millegiga, omavolilise töölt lahkumise pärast. Nende sõnul ei teadnud nad haiguslehest midagi.
2 juulil tõin teise haiguslehe ja tahtsin anda ka teise avalduse, sest just eelnevalt (1 juuli) sain teada, et võin saada tööle Soome. Avalduse palusin vastu võtta kuna lahkumispõhjused muutusid.... kolimine välismaale 3st juulist.....
Avaldust mult vastu ei võetud, sest nagu öeldi ei pea nad seaduse järgi mitu avaldust vastu võtma , kuid lubati tööleping lõpetada juba 6 juulil... kuid 2 kuni 6 juuni oleks siis põhjuseta puudumised.
Sain 3. aga teise kirja , kus öeldi et kui ma 20 juulini tööle ei ilmu siis saan ikka rahanõude 3000.
Saates vastukirja kus meenutasin et nad olid nõus töölepingu lõpetama 6 sain vastuseks, et nad on nõus töölepingu 7 juulil lõpetama kuid pöördutakse ka töövaidluskomisjoni poole et nõuda sisse trahv....
Mis mind siis lõpuks ootab ? Trahv ? Kas tõesti ei või põhjuste muutumisel teist avaldust esitada ?
Töölepingu lõpetamise probleem
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Töölepingu lõpetamise probleem
Tere,
Teie poolt esitatud informatsioonist lähtudes 19.juunil ütlesite Te oma töölepingu korraliselt üles. Korralisest ülesütlemisest informeerib töötaja tööandjat vähemalt 30 kalendripäeva ette (so. seadusest tulenev teise lepingupoole kaitse, nn. asjade ümberkorraldamise aeg). Õiguslikult sai Teie tööleping üles öeldud – kuid Teil jätkus kohustus täita oma lepingut etteteatamistähtaja lõpuni (või Tööandja poolt kooskõlastatud päevani). Teie loos on Teie jaoks õnnetu periood 02. kuni 07.juuli.
Nimetate, et oma vastuskirjas nõustub tööandja Teie viimaseks tööpäevaks lugema 07.07. Kui Te 02.07. kuni 07.07 tööl ei käinud (pidanuks tööl olema / graafikus vms) – siis see on Teie poolt töölepingu rikkumine.
Mis Teid ootab? „Trahvimine“ – sellist õigust töölepingu seadus (TLS) tööandjale ei anna. Karistada tööandjad töötajaid enam ei saa. Me ei tea, millele Teie tööandja „rahanõuet“ esitades tugineb. TLS § 74 lg 3 sätestab tööandjale võimaluse reageerida töötaja omavolile, kuid siis peaks töölepingu ülesütlejaks olema tööandja. Seda aga Teie tööandja enam teha ei saanud (28.06), sest Teie olite avalduse esitanud juba 19.06. Küll näeb TLS ette kahju hüvitamise nõudeõiguse, kui kahju on põhjustatud töölepingu rikkumisest töötaja poolt (siin aga vaja seoseid tegude ja tagajärgede vahel jne).
Kui töötaja rikub töölepingu ülesütlemiskorda – saab tööandja end kaitsta ülesütlemise tühisuse tuvastamise kaudu. Teie puhul nt. etteteatamistähtaja mittejärgimise eest hüvitist nõudes (TLS § 100 lg 5).
Kas põhjuste muutumisel peaks saama uue avalduse esitada – see on keeruline küsimus. Juristid vaidlevad – osad arvavad, et peab saama, teised jällegi ei ole sellega nõus (põhjendus: ei saa öelda üles lepingut, mis juba on üles öeldud). Kui avaldus on adressaadini (siin: Tööandja) jõudnud – siis seda enam tagasi võtta ei saa (TsÜS); uut tahteavaldust samas asjas üldjuhul teha ei saa.
Lugupidamisega,
SA Õigusteenuste Büroo
Teie poolt esitatud informatsioonist lähtudes 19.juunil ütlesite Te oma töölepingu korraliselt üles. Korralisest ülesütlemisest informeerib töötaja tööandjat vähemalt 30 kalendripäeva ette (so. seadusest tulenev teise lepingupoole kaitse, nn. asjade ümberkorraldamise aeg). Õiguslikult sai Teie tööleping üles öeldud – kuid Teil jätkus kohustus täita oma lepingut etteteatamistähtaja lõpuni (või Tööandja poolt kooskõlastatud päevani). Teie loos on Teie jaoks õnnetu periood 02. kuni 07.juuli.
Nimetate, et oma vastuskirjas nõustub tööandja Teie viimaseks tööpäevaks lugema 07.07. Kui Te 02.07. kuni 07.07 tööl ei käinud (pidanuks tööl olema / graafikus vms) – siis see on Teie poolt töölepingu rikkumine.
Mis Teid ootab? „Trahvimine“ – sellist õigust töölepingu seadus (TLS) tööandjale ei anna. Karistada tööandjad töötajaid enam ei saa. Me ei tea, millele Teie tööandja „rahanõuet“ esitades tugineb. TLS § 74 lg 3 sätestab tööandjale võimaluse reageerida töötaja omavolile, kuid siis peaks töölepingu ülesütlejaks olema tööandja. Seda aga Teie tööandja enam teha ei saanud (28.06), sest Teie olite avalduse esitanud juba 19.06. Küll näeb TLS ette kahju hüvitamise nõudeõiguse, kui kahju on põhjustatud töölepingu rikkumisest töötaja poolt (siin aga vaja seoseid tegude ja tagajärgede vahel jne).
Kui töötaja rikub töölepingu ülesütlemiskorda – saab tööandja end kaitsta ülesütlemise tühisuse tuvastamise kaudu. Teie puhul nt. etteteatamistähtaja mittejärgimise eest hüvitist nõudes (TLS § 100 lg 5).
Kas põhjuste muutumisel peaks saama uue avalduse esitada – see on keeruline küsimus. Juristid vaidlevad – osad arvavad, et peab saama, teised jällegi ei ole sellega nõus (põhjendus: ei saa öelda üles lepingut, mis juba on üles öeldud). Kui avaldus on adressaadini (siin: Tööandja) jõudnud – siis seda enam tagasi võtta ei saa (TsÜS); uut tahteavaldust samas asjas üldjuhul teha ei saa.
Lugupidamisega,
SA Õigusteenuste Büroo