Tere,
Kui olen praegu Eestis tööl ja sõidan elama välismaale, kas sel juhul ma tööandjat pean ka 30 päevaga ette teavitama?
Kuulsin, et sellisel juhul võin töölt lahkuda ka päeva pealt, et ei pea 30 päeva ootama.
Praegu seadusest infot selle kohta ei leidnud, või minul jäi midagi märkamata.
Palun viidet seadusele
töölepingu lõpetamine seoses kolimisega teise riiki
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: töölepingu lõpetamine seoses kolimisega teise riiki
Tere,
Töölepingu lõppemist käsitleb töölepingu seaduse 5. peatükk (seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/125052012026).
Töölepingu võib kokkuleppel tööandjaga igal ajal lõpetada.
Kui tööandjaga aga kokkulepet ei õnnestu saavutada, siis töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda, st ei pea ülesütlemist põhjendama.
Korraline ülesütlemine aga tähendab, et sellest tuleb tööandjale vähemalt 30 päeva ette teatada.
Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut.
Erakorraliste asjaolude puhul võib töölepingu ka erakorraliselt üles öelda, selleks on toodud alused TLS § 91. See aga eeldab mõjuva põhjuse olemasolu, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Töölepingu seadus sätestab, et töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel (nt terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha). Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
Üldjuhul elukoha muutus ei ole selles mõttes mõjuv põhjus, st ei ole nii ootamatu sündmus, mille tõttu ei saaks etteteatamistähtaegu järgida. Seega peab etteteatamistähtaja järgimata jätmisel olema valmis tõendama erakorralisi asjaolusid.
NB! Kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga.See töhendab, et kui töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud, on tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo
Töölepingu lõppemist käsitleb töölepingu seaduse 5. peatükk (seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/125052012026).
Töölepingu võib kokkuleppel tööandjaga igal ajal lõpetada.
Kui tööandjaga aga kokkulepet ei õnnestu saavutada, siis töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda, st ei pea ülesütlemist põhjendama.
Korraline ülesütlemine aga tähendab, et sellest tuleb tööandjale vähemalt 30 päeva ette teatada.
Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut.
Erakorraliste asjaolude puhul võib töölepingu ka erakorraliselt üles öelda, selleks on toodud alused TLS § 91. See aga eeldab mõjuva põhjuse olemasolu, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Töölepingu seadus sätestab, et töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel (nt terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha). Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
Üldjuhul elukoha muutus ei ole selles mõttes mõjuv põhjus, st ei ole nii ootamatu sündmus, mille tõttu ei saaks etteteatamistähtaegu järgida. Seega peab etteteatamistähtaja järgimata jätmisel olema valmis tõendama erakorralisi asjaolusid.
NB! Kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga.See töhendab, et kui töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud, on tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo