Kes peab ühisomandit puudutava probleemi korral olema hageja
Postitatud: 02 Mär 2011, 16:47
Tere!
Sooviksin teada, kas abikaasad peavad ühisomandis olevat korterit puudutavas küsimuses pöörduma kohtusse koos või saab seda teha ka ainult üks osapool. Probleemiks on arendaja-ehitaja täitmata lubadused, mida on võimalik kirjalikult tõendada.
Seega, kui oleme ostnud uue äsjavalminud korteri abikaasaga ühiselt, ostumüügi lepingus on meie mõlema nimed ära märgitud, (oleme koos "Ostja" ja arendaja on "Müüja"), siis kas arendaja vastu hagi esitamiseks:
1. Peame mõlemad abikaasaga olema hagejad;
2. Saab üks meist olla hageja, kuid vajalik on ka teise poole volitus või kirjalik nõusolek;
3. Saab üks osapooltest olla hageja ilma teise osapoole nõusolekuta?
Mainin veel, et ostsime valmiva korteriomandi arendajalt osalise ettemaksuga kahe võlaõigusliku ja ühe asjaõigusliku lepingu alusel. Võlaõiguslikes müügilepingutes on Ostjaks minu mees, viimases, asjaõiguslikus oleme me kahekesi koos Ostjaks.
Tegemata töö, mille pärast tahame kohtusse pöörduda, on tõendatav esimese võlaõigusliku lepingu alusel, hilisemates lepingutes seda punkti enam sees ei ole, mis muidugi ei muuda nõuet kehtetuks (nagu olen aru saanud).
Vastuse eest tänulik
tallinnlanna
Sooviksin teada, kas abikaasad peavad ühisomandis olevat korterit puudutavas küsimuses pöörduma kohtusse koos või saab seda teha ka ainult üks osapool. Probleemiks on arendaja-ehitaja täitmata lubadused, mida on võimalik kirjalikult tõendada.
Seega, kui oleme ostnud uue äsjavalminud korteri abikaasaga ühiselt, ostumüügi lepingus on meie mõlema nimed ära märgitud, (oleme koos "Ostja" ja arendaja on "Müüja"), siis kas arendaja vastu hagi esitamiseks:
1. Peame mõlemad abikaasaga olema hagejad;
2. Saab üks meist olla hageja, kuid vajalik on ka teise poole volitus või kirjalik nõusolek;
3. Saab üks osapooltest olla hageja ilma teise osapoole nõusolekuta?
Mainin veel, et ostsime valmiva korteriomandi arendajalt osalise ettemaksuga kahe võlaõigusliku ja ühe asjaõigusliku lepingu alusel. Võlaõiguslikes müügilepingutes on Ostjaks minu mees, viimases, asjaõiguslikus oleme me kahekesi koos Ostjaks.
Tegemata töö, mille pärast tahame kohtusse pöörduda, on tõendatav esimese võlaõigusliku lepingu alusel, hilisemates lepingutes seda punkti enam sees ei ole, mis muidugi ei muuda nõuet kehtetuks (nagu olen aru saanud).
Vastuse eest tänulik
tallinnlanna