Pankroti avalduse esitamisel kohtu menetluskulud.

Foorumi reeglid
Küsimusi saab esitada ainult id-kaardiga.
Küsimuste esitamisel kuvatakse Teie ees- ja perekonnanimi.
Küsimustele vastatakse 5 tööpäeva jooksul.
Küsimustele ja vastustele ei saa esitada kommentaare.
Ebasobivad postitused kustutatakse.
Vasta
Postitusi: 2
Liitunud: 07 Veebr 2013, 10:34

Pankroti avalduse esitamisel kohtu menetluskulud.

22 Okt 2014, 09:33

Tere

Soovin esitada oma endise tööandja vastu pankrotiavalduse. 10.2010 on mul jõustunud töövaidluskomisjoni otsus ja nõue on
edastatud kohtutäiturile täitmiseks. Kohtutäitur arestis ettevõtte pangakontod ja ütleb, et registervara puudub.
11.2012 esitasin registriosakonnale oma võlanõude, sest ettevõtet sooviti likvideerida kuna esitamata majandusaasta aruanded ja ettevõte võidakse registrist kustutada likvideerimismenetluseta.
Kui esitan ettevõtte vastu pankrotiavalduse, siis kas kohus võib mult nõuda deposiiti ja kui suures summas ning kas selle saab hiljem tagasi? (Kohus võib määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku.) Kui ma deposiiti ei maksa kas siis jätab kohus avalduse läbi vaatamata ja kas kohus võib mult küsida raha kohtukulude katteks? Kuidas aru saada sellest (Kui kohus ei algata võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetlust, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja.)
Sooviks väga oma töötasu kätte saada ja ei tea kuidas edasi talitada kas mul on lootust oma raha töötukassa kaudu tagasi saada kuna ettevõttel vara pole ja pankroti avaldust nad ise ei esita.
Kui kulukaks mul lisaks riigilõivule mis on 10 eurot või e-toimiku kaudu 5 eurot see kohtusse pöördumine võib minna?

Postitusi: 4030
Liitunud: 18 Apr 2011, 17:06

Re: Pankroti avalduse esitamisel kohtu menetluskulud.

23 Okt 2014, 15:14

Riigilõiv töötaja poolt esitatavalt pankrotiavalduselt on 10 eurot, vahet ei ole, kas e-toimiku kaudu või otse kohtusse viies.

Tõepoolest võib kohus kohustada pankrotiavalduse esitajat tasuma ajutise pankrotihalduri eeldatavate kulude katteks kohtu deposiiti mingi summa. Mis summa kohus deposiiti nõuab, see sõltub kohtunikust. Samas saab alati teha määrusele, millega mingit summat kohustati tasuma, ka määruskaebuse ja vaidlustada Ringkonnakohtus deposiiti määratava summa suurust (juhul, kui see on tõesti töötaja jaoks ebamõistlikult suur, näiteks 2000 €.).
Juhul, kui selles asutuses töötas mitu inimest, siis soovitan küsimuse esitajal koopereeruda teiste töötajatega ja esitada kohtusse ühine pankrotiavaldus. Sellisel juhul saab ka deposiiti määratava summa jagada omavahel.

Pankrotiavalduse esitamist tasub kaaluda siis, kui Eesti Töötukassast saadav raha ületab deposiiti makstavat summat.
Nimelt isegi siis, kui firmal ei ole vara ja pankrotiavalduse menetlemine lõpetatakse äriühingu pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, on ajutine pankrotihaldur kohustatud edastama töötajate nõuded Eesti Töötukassasse (haldurile tuleb kindlasti esitada nõudeavaldus).
Eesti Töötukassa hüvitab enne pankroti väljakuultamist või menetluse lõpetamist raugemise tõttu iga töötaja 3 kuu saamata jäänud töötasu (3 keskmist palka, kuid mitte rohkem kui 3 Vabariigi keskmist ja eeldusel, et 3 kuu töötasu on ikka saamata), 1 keskmise palga saamata jäänud puhkusekompensatsiooni (eeldusel, et puhkusekompensatsioon jäi saamata) ja 1 keskmise palga töölepingu lõpetamise kompensatsiooni (eeldusel, et inimesel on õigus saada töölepingu lõpetamise kompensatsiooni). Juhul, kui inimese keskmine palk oli kõrgem kui Vabariigi keskmine, siis hüvitab Eesti Töötukassa Vabariigi keskmise palga. Vabariigi keskmine palk võetakse pankroti väljakuulutamise kuule eelnenud või menetluse lõpetamise kuule eelnenud kvartali keskmine.
Eesti Töötukassa ei hüvita viiviseid ega töölepingu üleütlemise tähtaja nõudest mittekinnipidamise nõudeid.

Seega kokkuvõtvalt: kui inimene saaks Eesti Töötukassast rohkem raha, kui kohus deposiiti nõuab, siis on igatahes mõtekas kohtusse pankrotiavaldusega pöörduda.

Deposiiti tasutud summadest:
Kui võlgnikul ei ole vara, siis määrab kohus ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise deposiiti tasutud summadest. Isegi, kui inimene ei vaidlusta tasutud summa suurust, soovitan kontrollida ajutise pankrotihalduri poolt tehtavat töö mahtu ja kulutuste suurust ning kui need tunduvad liiga suured, saab pankrotiavalduse esitaja esitada kohtus summa suurusele vastuväiteid.
Kui kohus vastuväidetega ei arvesta, saab inimene esitada ajutise halduri tasu ja kulutuste suuruse väljamõistmise määrusele määruskeabuse.
Kui aga kohus arvestab vastuväidetega ja ajutise halduri tasu ja kulud ei ole nii suures summas, kui deposiiti tasutud summa, siis kohus tagastab enammakstud summa.

Lisaks eeltoodule:
PankrS § 30 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku puhul isikul, kes on teinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud makse, õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata,
Nimetatud § räägib küll deposiidist, mis tasutakse kohtu deposiitkontole selleks, et pankrot väljakuulutatakse. Mul ei ole kogemust ja mulle ei ole teada, kas keegi on pöördunud kohusse ka siis, kui on deposiiti tasunud ajutise halduri tasu ja kulude katteks summa ja menetlus lõppeb raugemisega vara puudumise tõttu. Aga analoogiat võib ju kohaldada! Iseasi, kas selle firma juhatuse liikmel ka vara on...


Vastas Ly Müürsoo.

Vasta