töövaidluskomisjoni otsus

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

töövaidluskomisjoni otsus

08 Jaan 2015, 20:58

Tere! Töövaidluskomisjon tegi otsuse osaliselt küll minu kasuks, aga tekkinud on järgmised küsimused:
Kas peaksin pöörduma kohtusse, et saada selge vastus, miks komisjon jättis tähelepanuta minu saamata palga nõude ja tegelikult saadud palga järgi puhkusehüvitise nõude? Ka kirjutas töövaidluskomisjon, et minu esitatud tööleping oli koopia - see aga on selge vale. Ka mõisteti välja vaid ühe kuu hüvitis, samas kui tööandja lõpetas lepingu päevapealt. Olen senini tööd otsinud. Oluliselt on raskendatud minu majanduslikku olukorda. Kas on õigus kohtule eraldi esitada saamata tasude nõue ja välja jätta töövaidluskomisjoni otsus selles osas, et tunnistati töölepingu lõpetamine tööandja poolt ebaseaduslikuks? Ja see oligi ainuke õige järeldus komisjoni poolt. Samas lasi komisjon läbi praagi, kui kohustas tööandjat maksma haigushüvitist jättes aga töölepingu lõpetamise kuupäeva muutmata. Nimelt lõpetati minuga tööleping päev ennem kui algas haigusleht. Minu nõue oli töövaidluses ka see, et tööleping lõpetada kuu aega hiljem, et oleks järgitud etteteatamistähtaega, seda aga ei arvestatud. Miks siiski kohustati tööandjat viie päeva haigushüvitist maksma? Antud olukorras leian, et õigem oleks inimestel kindlasti kohe kohtusse pöörduda.
Kas oskate öelda, kui suured võiksid kohtukulud olla? Tean,et töövaidluses vähemalt riigilõivu ei ole. Tänan.

Re: töövaidluskomisjoni otsus

12 Jaan 2015, 20:15

1. Töövaidluskomisjon on oma olemuselt kohtuväline töövaidlusi lahendav kolmeliikmeline organ. Juhul kui vaidlevad pooled ei pea töövaidluskomisjoni poolt tehtud otsust õigeks või õiglaseks, on neil õigus samades vaidlust tekitanud küsimustes kohtu poole.
Riigilõivu seaduse § 22 kohaselt on töösuhete seotud nõuded riigilõivuvabad.
Kuid kohtusse pöördumisel tuleb arvestada, et kohtumenetlus toimub tsiviilkohtumenetluse reegleid järgides ning kohtumenetlusega võivad kaasneda kohtukulud, mille töövaidluste puhul moodustavad eelkõige vaidlevate poolte õigusabikulud.
Õigusabi kulude suurus oleneb õigusabiteenuse osutajast, hinnad on erinevad.
Seoses töövaidlusega on võimalik taotleda kohtult riigipoolset menetlusabi tsiviilkohtumenetluseks. Täpsem teave: http://www.kohus.ee/et/kohtumenetlus/oigusabi.

2. Töövaidluskomisjoni otsuse saab vaidlustada täielikult või osaliselt ehk kohtule tuleb teada anda, millises osas hagiavalduse esitaja nõustub töövaidluskomisjoni otsusega ega soovi selle uut läbivaatamist.
3. Töövaidluskomisjon koosneb kolmest liikmest: töövaidluskomisjoni juhataja, kes on Tööinspektsiooni ametnik ja kelle nimetab ametisse valdkonna eest vastutav minister Tööinspektsiooni peadirektori ettepanekul, ning kaks kaasistujat, kes on töötajate ja tööandjate liitude poolt nimetatud esindajad.
Juhul, kui komisjon teeb otsuse, mis ei ole kooskõlas kehtiva õiguskorraga või hindab vaidleva poole hinnangul ebaõigesti komisjonile esitatud tõendeid, on ainus võimalus otsuse muutmiseks samas asjas kohtusse pöördumine. Keegi teine, peale kohtu, töövaidluskomisjoni poolt tehtud otsust muuta ei saa, isegi kui komisjon on rikkunud oluliselt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses nimetatud menetlusnorme.

Töövaidluskomisjoni kui kollegiaalset organit ei ole võimalik võtta vastutusele. Vaid töövaidluskomisjoni juhataja ehk avaliku teenistuse seaduse mõistes ametniku teenistuskohustuste oluline rikkumine võib kaasa tuua distsiplinaarõiguslikud tagajärjed, kuid seegi ei muuda komisjoni poolt tehtud otsust.


Vastas Meeli Miidla-Vanatalu.

Vasta