Mida teha, kuidas käituda?

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Mida teha, kuidas käituda?

26 Mär 2015, 11:57

Tere,

Asi järgmine:

Sõitsin halvasti valgustatud tänaval läbi sügava löökaugu, millest esmapilgul ei tekkinud silmnähtavat kahju. Kuna löök oli kõrvulukustav, siis otsustasin kutsuda politsei. Politsei vastast telefonis, et nemad kohale ei tule, kui silmnähtavad vigastused puuduvad. Palun neil telefonis registeerida siiski mu kõne. Järgmine päev läksin esindusse kontrolli, kuna sisimas kripeldas ja auto rool natukene kiskus. Esinduses tehti kindlaks, et amort koos lisadega on kergelt kõver, lisaks oli kahjustada saanud velg, mis oli samuti kõver. Tegemist siis kaskojuhtumiga, millest mina tasusin omavastutuse 200€. Hiljem esitasin Kommunaalametile nõude 200€ peale, mis ei rahuldatud, tuues välja, et politseis on kahju jäädvustamata. Olgu öeldud, et tegin ise ka kohapeal pildid.
Siit ka küsimus: Kui politsei ütleb, et ta ei tule kohale ja hiljem Kommunaalamet ütleb, et politsei ei teinud pilte, siis mis ma tegema pean, sest tegemist on ilmselge vastuoluga kahe riigiasutuse vahel? Kas ma pean pöörduma kohtusse? Kas minu nõue suure tõenäosusega rahuldataks? Tegemist on õigusriigiga ja ma ei näe ühtegi põhjust, miks ma pidin tee hooldamatuse tõttu maksma 200€ niisama.

Tagasisidet ootama jäädes,
M.

Re: Mida teha, kuidas käituda?

01 Apr 2015, 07:37

Liiklusseaduse § 2 p 32 kohaselt toimus antud juhul liiklusõnnetus, ehk juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise tagajärjel tekib varaline kahju. Kuna pole täpselt teada varalise kahju tekitajat ning teda ei olnud sündmuskohal, pidi sõiduki juht Liiklusseaduse § 169 lg 5 järgi teatama kohe liiklusõnnetusest politseile ja tegutsema vastavalt politsei korraldusele. Seda ta tegi ning on ilmselge, et sõiduki juhi teatis politseile on jäädvustatud. Liiklusseadusega pole politsei kohustatud ilmtingimata välja sõita igale liiklusõnnetusele, vt liiklusseaduse § 193 ja § 195 sätestatut. Seega Kommunaalametil pole õiguslikku alust keelduda oma vastutuse suuruses varalist kahju hüvitamata jätta kuna Teeseaduse § 37 lg 1 p 2 ja p 4 on avaliku tee omanik kohustatud hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis ning liiklusõnnetuse korral ja muus teisi liiklejaid ohustavas olukorras paigaldama tee kasutajat hoiatavad või liiklust ümbersuunavad liikluskorraldusvahendid.
Seega tuleb kohtusse pöörduda hagiga Tallinna linna vastu Kommunaalameti kaudu, seda enam, et kindlustusandja on hüvitise väljamaksnud, ehk kahju tekkimise ja selle ulatus on tõendatud kolmandate isikute poolt koostatud dokumentaalsete tõenditega. Tuleb võtta arvesse ka asjaolu, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 268 ja § 268-1 võib menetlusosaline anda ütlusi kohtus vande all, kui teiste tõenditega ei saa tõendada teatud faktilisi asjaolusid ning vande all antud ütlused omavad tsiviilkohtumenetluses tõendamise jõu.


Vastas Sergei Tšurkin.

Re: Mida teha, kuidas käituda?

11 Nov 2015, 13:58

Tere!

10.nov.2015a. avastasin internetist, et ringkonna kohtusse esitatud apellatsiooni kaebuse otsus oli jõustunud juba augustis.
Tahan teada:
1.Kas ma oleksin pidanud kirjaliku teate saama olenemata sellest, et advokaat on minu poolt määratud volitatud isikuks?

2.Kes oleks mind pidanud teavitama sellest otsusest?

3.Kuidas edasi toimida?



Lugupidamisega

Re: Mida teha, kuidas käituda?

13 Nov 2015, 14:26

Kui teie olite oma määranud / volitanud enda eest kohtusse dokumente esitama ja vastu võtma advokaadi, siis kohus ei teavita teid isiklikult kohtudokumentide väljastamisest. Seda peab tegema advokaat või esindaja ja andma teile teada, millised on otsused või määrused antud asjas. Advokaat on kohustatud teile koheselt kohtu poolt tehtud või kohtule esitatud menetlusdokumentidest teavitama või need edastama. Advokaat ei ole ise menetluspool, vaid esindab oma klienti, kellel on õigus kõike tema asjas menetletud asjaolusid teada ja otsuseid vastu võtta. Kui advokaat jättis oma töö tegemata või kohustused täitmata, siis on teil võimalus esitada kahjunõue advokaadi vastu.

Kui te soovite ringkonnakohtu otsuse peale teistimise avalduse Riigikohtule esitada, siis peate taaskord vandeadvokaadi võtma ja põhjendama, miks te soovite ringkonnakohtu otsuse kättesaamise tähtaega ennistada?


Vastas Krista Paal.

Vasta