Politsei(riigi) vastu kohtusse

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Politsei(riigi) vastu kohtusse

19 Apr 2011, 23:41

Palun Teilt nõu ja abi asjas, kus politsei on väärteomenetluse käigus teinud süüdimõistva otsuse ja määranud isikule A karistuseks trahvi väidetava liiklusõnnetuse põhjustamise eest koos varalise kahju tekitamisega ning liiklusõnnetusest mitteteatamise eest.

Sündmuse kirjeldus:

Argiõhtune tipptund (ca 18:00) kaubanduskeskuse parklas, talv, detsember, pime ja libedavõitu. Isik A saabub autos koos pereliikmega parklasse, pargitakse auto ja suundutakse toidupoodi. Poest väljudes selgub, et isiku A auto kõrvale, juhipoolsele küljele on parkimas üks auto selliselt, et autode vahele inimene vaevalt mahub ning uksi avada ei saa. Saabunud autost väljub selle juht B koos kaaslasega. Isik A palub juhilt B, et kas ta võiks oma auto pisut eemale manööverdada ja parkida selliselt, et isikul A oleks võimalik oma auto uksed avada ja autosse siseneda. Seepeale kostab juht B, et "a menjaa nie iebjott" ja järgneb veel mõndagi sarnast ja väga ebaviisakat. Ärritunult pressib isik A end koos pereliikmega autosse, tagurdab parkimiskohalt välja ja asub lahkuma.
Mõne hetke pärast hüppab isiku A liikuva auto ette juht B, kes tõkestab auto liikumistee ja seletab midagi arusaamatut. Avatud autoaknast palub isik A juhil B sõidutee vabastada ja autost eemalduda. Kui juht B läheneb auto juhiuksele, peab isik A õigeks kontakti mitte luua ning sõidab parklast ära.

Samal õhtul, ca kell 22:30, heliseb isiku A kodus telefon. Politsei teatab, et isik A on sooritanud väärteo-liiklusõnnetuse koos varalise kahjuga, lahkunud sündmuskohalt, pole teatanud liiklusõnnetuse toimumisest ning et ta on kuulutatud tagaotsitavaks. Isik A palub lisainfot, politsei seletab veelkord ja küsib, kas nüüd on selge ja kas isik A tuleb ise vabatahtlikult kohe sündmuskohale või peab talle ekipaaži järgi saatma. Selline politsei suhtumine on ehmatav ja ebameeldiv.

Isik A suundub autoga (politsei nõudel koos pereliikmega) tagasi parklasse, kus on ees "kannatanu" ehk juht B ning politseimeeskond. Isikule A väidetakse, et ta on põhjustanud parklas liiklusõnnetuse, tekitanud varalise kahju ning lahkunud sündmuskohalt. Isikule A näidatakse pimedas parklas tuhmi taskulambi abil porist ja lumesegust "kannatanu" B autot ja väidetavat kriimulist kohta auto küljel. Koos uuritakse parklas ka isiku A autot, millelt ei leita jälgi võimalikust kontaktist teiste sõidukitega. Kogu toimingut saadavad politsei esindaja erapoolikud hoiakud juhi B suhtes ja ähvardused isiku A suunas vanglakaristusest, väga kopsakast rahatrahvist, kuriteoregistrist ja kuritegelikust rikutud tulevikust. Juht B ehk "kannatanu" suhtleb politsei esindajatega kohatult sõbralikult, kostab naljatlevaid jutukatkeid jm familiaarset. Isikule A tundub, et tegu võib olla heade tuttavatega.

Isik A koos pereliikmega kirjutab nõutud seletused, täidab muud formaalsused ja kinnitab protokollis, et ei tunnista end süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises, varalise kahju tekitamises ega sündmuskohalt lahkumises. Sellele järgneb veelkord seeria politseipoolseid suunatud vihjeid raskest karistusest jms.

Nädalate pärast saabub politseist väärteomenetluse otsus, mille põhjal isik A on süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises koos varalise kahjuga ning liiklusõnnetusest mitteteatamises. Karistusena määratakse isikule A vastavalt LS paragr.74 trahv 2700 EEK. Lisaks peab ta tasuma kannatanu auto ekspertiisi kulud summas 6500 EEK. Ekspertiisi otsus väidab fotode (!?!) alusel tõenäosuslikult, et kriimud kannatanu B autol "võisid tekkida" kontaktist isiku A sõidukiga. Mis tähendab ju ühtlasi seda, et need "võisid tekkida" peaegu ükskõik millest veel. Isik A ei ole antud otsuse ja karistusega nõus ning vaidlustab selle.

Siis järgnevad paar kohtumist politseimajas antud asja/kaebuse arutamiseks. Need on isikule A äärmiselt ebameeldivad politsei kallutatud ja ebaadekvaatse retoorika tõttu. Isikule A antakse signaale ja vihjeid, et ta on kurjategija ja juba ette süüdi mõistetud. Isik A leiab, et tema suhtes on käitutud valesti ning ta pöördub avaldusega kohtusse antud otsuse ja karistuse tühistamiseks.

Isik A leiab antud menetluses mitmeid möödalaskmisi ja küsib:
- Isik A on kõigis tunnistustes kinnitanud, et ta ei tajunud autoga parklas liikudes mingit kontakti teiste sõidukite või muude takistustega. Sama on tunnistanud ka isikuga A autos koos viibinud pereliige. Isik A ei saa olla süüdi juhtumis, mille toimumisest ta ise teadlik ei ole. Seega ei saa ta olla süüdi ka antud juhtumist mitteteatamises?
- "Kannatanu" B kaaslane esitas kirjaliku tunnistuse, milles sündmuse kuupäev erineb kõnealuse juhtumi tegelikust kuupäevast. Seega ei tohiks kohus seda tunnistuse ega tõendina arvestada, sest pole teada, millisest sündmusest tunnistaja kirjutab? Kas nii?
- Väidetav sündmus pidi toimuma õhtul ca kell 18:30. Politsei otsis isikut A kui süüdlast samal õhtul alates 22:30. Millal sai politsei teate, millega tegelesid politsei ja kannatanu B vahepealsel ajal ja kas ta võis saada kõnealused kriimud autole mistahes muudel asjaoludel ja muus kohas, seda pole kohus arutanud ega arvestanud. Kuidas siis nii?
- Hilisõhtul parklasse tagasi saabudes tundus isikule A ja tema pereliikmele, et "kannatanu" B auto ei seisa enam samas kohas kus ta oli varem, kella 18:30 paiku. Seega pidi juht B liikuma autoga vahepealsel ajal liikluses ja võis tekitada autole kahjustusi?
- Väidetaval sündmuskohal ei tehtud ei juhile B ega isikule A ühtegi testi, ei narko ega alko. Kuid kas see ei oleks antud juhtumil kohustuslik? Võib ju näit. olla, et juht B oli lihtsalt mingil põhjusel ebastabiilne ja kujutas sündmusi ette?
- Läbiviidud ekspertiis fotode alusel ja selle tõenäosuslik otsus ("võis põhjustada...") ei saa olla pädevaks tõendiks kohtus ega põhialuseks väärteo otsuse langetamisel. Kas jah või ei?
- Täiendava tõendina ei tohiks arvestada ka kaupluse parkla turvavideot, millel on ähmaselt aimatavad pimedas parklas saabuvad ja lahkuvad identifitseerimatud sõidukid ja isikud. Kas jah või ei?

Out of record lisan veel, et eriti ebameeldiv antud asjas on politsei põhjendamatu ja sihilikult alandav retoorika, justkui oleks isiku A näol tegemist paadunud rikkuja ja tahtlusega. Kahtlane tundub ka see, et juht B on ilmselt sõbralikes suhetes politsei esindaja(te)ga ning seetõttu on asjale antud konkreetne tulemus käsuliinis ette: "tehke ära". See on väga alandav.

Küsin Teilt, millisteks hindate isiku A šansse kohtus õiglase otsuse langetamisel? Õiglaseks pean iskule A määratud karistuse, rahaliste nõuete ja menetlusotsuse tühistamist. Politseilt ametliku ja kirjaliku vabanduse saamisele loota on liiast, kuid see oleks kõigele krooniks.

Isikul A puudub valmisolek ja võimalused kaitsja palkamiseks erasfäärist, samuti nõutud trahvide jms summade tasumiseks. Kas riik kindlustaks antud juhul isikule A tasuta kaitse, kes esindaks isikut A kohtus järgmisel istungil?

Vabandan liigsete emotsioonide pärast juhtumi kirjeldamisel, kuid olukorra absurdsus ja alandused on isiku A peret ja elu sedavõrd kehvasti mõjutanud. Et siis politsei ja kohus tegelevadki selliste "kurjategijate" ja "kuritegudega" ...

Re: Politsei(riigi) vastu kohtusse

10 Mai 2011, 21:51

Küsimusele, milliseks võib kujuneda kohtu poolt langetatav otsus antud väärteoasjas esitatud kaebuse osas, ei ole võimalik vastata. Küll tuleks aga märkida, et arvestades kirjas ära toodud sündmuse kirjeldust, peaks kohus kohtuvälise menetleja otsuse tühistama. Isikule A tuleks soovitada kohtus enne kohtuistungit tutvuda väärteo toimikuga, sest kohus menetledes esitatud kaebust nõuab politseist välja väärteo toimiku. Nimetatud toimikut tuleks tähelepanelikult lugeda.
Samuti tuleb isikul A pöörduda kohtusse ja taotleda riigilt õigusabi. (Riigilt õigusabi taotlemise kohta lugege siit: http://www.juristaitab.ee/kusimused-vas ... -oigusabi/) Advokaadi saabki ainult resfäärist ja, kui võimaldatakse riigiõigusabi, võtab riik kanda kulutused õigusabile. Kui A poolt esitatud kirjeldus leiab kohtus tõendamist, on alust arvata, et kohus tühistab karistamise otsuse. Antud väärteoasja kohtulikus menetluses peaks isikut A kaitsma hea ja kogenud jurist või advokaat, sest tuleb leida ja kohtule esitada tõendid, mis lükkaksid ümber tõendid, mille alusel on politsei kohtuvälise menetlejana isiku A väärteoasjas süüdi tunnistanud. Arvestades kirjas ära toodud sündmuse kirjeldust, tundub tõesti, et asja on menetletud pealiskaudselt ja erapoolikult.

Vasta