Tõendid kohtusse pöördumisel
Postitatud: 23 Okt 2015, 12:06
Tere
Lähinaaber on asutanud aastaid tagasi turismiettevõtte, kus toimuvad suvisel ajal kogu aeg peod, kogu tegevus toimub väljas, kinnistu territooriumil. Inimeste lärm kostub järjekindlalt minu kinnistule ja eluruumidesse. Mujal selles piirkonnas sellist tegevust ei ole. Tegemist on varasemalt olnud rahuliku väikese küla elupiirkonnaga. Naabrid on piisavalt kaugel, olen ainus naaber, kes elab seal samas, kus peod toimuvad (10-20m kaugusel). Olen palju kordi pöördunud selles küsimuses nii kohaliku omavalitsuse kui ka politsei poole, kuid mingeid tulemuslike samme pole astutud. KOV põhjendab oma tegevusetust sellega, et politsei pole kedagi vastutusele võtnud. Politsei üldjuhul väljakutsele kohale ei tulegi kuna tegemist on väheasustatud piirkonnaga, sinna jõudmiseks kulub 2-3 tundi. Neil kordadel kui politsei on kohale tulnud, ei ole politsei kedagi vastutusele võtnud kuna põhjendatakse seda sellega, turismitalus pidevalt ööd ja päevad läbi pidutsevad inimesed ei riku korrakaitseseaduse tähenduses avaliku korda. Süüteokoosseisule omaseid tunnuseid taolises olukorras harilikult ei ole, sest see on sellise ettevõtlustegevuse vormi loomulik osa.
Kui pöörduda nüüd halduskohtusse korrakaitseorganite tegevusetuse küsimuses, millised on eduväljavaated. Kui korrakaitseorganid teadlikult rikkumisi ei tuvasta, kuidas kohtus tõendada seda, et see mis seal tegelikult toimub segab naabril kodu kasutamist? Ei saa ju pidada normaalseks olukorda, et inimene peab taluma naabri poolt korraldatavaid pidude järelmeid. Kuidas mõista korS sätet selle juhtumiga: KorS § 57 seostab müra ja lärmi ülemäärasuse tuvastamise keskmise objektiivse isiku hinnanguga, piirkonna kasutamise eesmärgi ja kohalike tavadega.
Lähinaaber on asutanud aastaid tagasi turismiettevõtte, kus toimuvad suvisel ajal kogu aeg peod, kogu tegevus toimub väljas, kinnistu territooriumil. Inimeste lärm kostub järjekindlalt minu kinnistule ja eluruumidesse. Mujal selles piirkonnas sellist tegevust ei ole. Tegemist on varasemalt olnud rahuliku väikese küla elupiirkonnaga. Naabrid on piisavalt kaugel, olen ainus naaber, kes elab seal samas, kus peod toimuvad (10-20m kaugusel). Olen palju kordi pöördunud selles küsimuses nii kohaliku omavalitsuse kui ka politsei poole, kuid mingeid tulemuslike samme pole astutud. KOV põhjendab oma tegevusetust sellega, et politsei pole kedagi vastutusele võtnud. Politsei üldjuhul väljakutsele kohale ei tulegi kuna tegemist on väheasustatud piirkonnaga, sinna jõudmiseks kulub 2-3 tundi. Neil kordadel kui politsei on kohale tulnud, ei ole politsei kedagi vastutusele võtnud kuna põhjendatakse seda sellega, turismitalus pidevalt ööd ja päevad läbi pidutsevad inimesed ei riku korrakaitseseaduse tähenduses avaliku korda. Süüteokoosseisule omaseid tunnuseid taolises olukorras harilikult ei ole, sest see on sellise ettevõtlustegevuse vormi loomulik osa.
Kui pöörduda nüüd halduskohtusse korrakaitseorganite tegevusetuse küsimuses, millised on eduväljavaated. Kui korrakaitseorganid teadlikult rikkumisi ei tuvasta, kuidas kohtus tõendada seda, et see mis seal tegelikult toimub segab naabril kodu kasutamist? Ei saa ju pidada normaalseks olukorda, et inimene peab taluma naabri poolt korraldatavaid pidude järelmeid. Kuidas mõista korS sätet selle juhtumiga: KorS § 57 seostab müra ja lärmi ülemäärasuse tuvastamise keskmise objektiivse isiku hinnanguga, piirkonna kasutamise eesmärgi ja kohalike tavadega.