võlausaldaja pankrotiavaldus kohtule

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

võlausaldaja pankrotiavaldus kohtule

08 Okt 2016, 19:22

Tere

21.04.2016 tehti töövaidluskomisjoni otsus, millega mõisteti endiselt tööandjalt minu kasuks välja saamata töötasu ja põhipuhkuse hüvitise. Otsus jõustus 13.06.2016.

Pöördusin peale otsuse jõustumist kohtutäituri poole, kes püüdis saada OÜ juhatuseliikmega ühendust, kuid tulutult. Endine tööandja ei ole otsust täitnud. Kohtutäitur andis teada, et pean nüüd esitama pankrotiavalduse kohtule.
Samuti on Tartu Maakohtu registriosakond avaldanud äriühingu suhtes kustutamishoiatuse teate. Antud teades märgitud, et võlausaldajatel on võimalik teatada oma nõuetest äriühingu vastu ja taotleda likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul alates teate avaldamist.

Seoses sellega tekkisid mul küsimused.
1. Kas saan avalduse esitada iseseisvalt või peab seda tegema juristi kaudu? Kas lihtsalt saadan kohtule avalduse või pean enne uurima, kas kohus juba menetleb asja (või minu avalduse põhjal alustataksegi menetlus)? Kui peab läbi juristi, kas oskate soovitata Lääne-Virumaa juristi, kes antud teemaga tegeleb?
2. Kui palju on riigilõiv pankrotiavalduse esitamise eest? Milliste kuludega peaksin veel kindlasti arvestama? kui kohus teeb minu kasuks otsuse ning kuulutatakse välja pankrot, kas menetluskulud peab tasuma endine tööandja või mina?


Lugupidamisega

Re: võlausaldaja pankrotiavaldus kohtule

10 Okt 2016, 20:12

Võlausaldaja pankrotiavaldust reguleerib Pankrotiseaduse § 10.

Seega siis PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu.

PankrS § 10 lg 2 kohaselt on maksejõuetuse põhistamiseks muuhulgas:

P 2 – võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks.

Seega siis peab küsija esmalt tõendama oma nõude olemasolu, mida ta saab tõendada jõustunud kohtulahendiga. Kohtulahend jõustus 13.06.2016.

Edasine sõltub sellest, millal küsija pöördus kohtutäituri poole. Kui sellest on möödunud 3 kuud ja selle 3 kuu jooksul ei ole täitur saanud nõuet rahuldada, saab küsija pöörduda kohtusse pankrotiavaldusega. Kuid küsija peab kohtule tõendama, et täitemenetluses ei õnnestunud 3 kuu jooksul nõuet täita. Tavaliselt annab kohtutäitur sellise tõendi, millest nähtub, et täitemenetluses ei ole õnnestunud nõuet täita.

Seega kokkuvõtvalt: pankrotiavaldus esitatakse äriühingu registrijärgsele maakohtule, pankrotiavaldus on vabas vormis, pankrotiavaldusele peab küsija lisama jõustunud kohtulahendi ja täituri kinnituse, et kolme kuu jooksul ei ole õnnestunud nõuet täita.

Kuid edasi on Pankrotiseaduses § 15, mille lõige 3 sätestab:

Kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevate nõuete suurus ei ületa aktsiaseltsi puhul 12 500 eurot, osa-, täis- või usaldusisiku puhul 2500 eurot ja teiste juriidiliste isikute puhul 1000 eurot, välja arvatud kui nimetatud nõuete suhtes on aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist tulemusteta toimunud täitemenetlus.

Seega lahtiseletatult – kui küsija tööandja oli aktsiaselts, siis peab tema nõude suurus olema rohkem kui 12 500 eurot ja kui tööandja oli osaühing, siis nõude suurus peab olema vähemalt 2500 eurot. Kui nõue on väiksem, siis peab küsija otsima veel teisi töötajaid, kelledel on samuti nõue tööandja vastu ja esitama ühise pankrotiavalduse, või ootama, et täituks aasta täitemenetluse algatamisest. Samas on teada, et registriosakond on juba avaldanud kustutamise hoiatuse – seega peaks küsija ka registriosakonda informeerima, et tal on nõue äriõhingu vastu. Sest kui tööandja kustutatakse registrist, ei ole küsijal võimalik töötasu ka Eesti Töötukassast saada.

Võimalikest kuludest:

Riigilõiv töötaja pankrotiavalduse puhul on 10 eurot.

PankrS § 11 kohaselt võib kohus kohustada pankrotiavalduse esitajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratava rahasumma.

Mis summa kohus määrab, sõltub kohtunikust. Kui küsija arvab, et määratav summa on ülemäära suur, saab määrusele esitada määruskaebuse.


Vastas Ly Müürsoo.

Vasta