Piiratud info

Foorumi reeglid
Küsimusi saab esitada ainult id-kaardiga.
Küsimuste esitamisel kuvatakse Teie ees- ja perekonnanimi.
Küsimustele vastatakse 5 tööpäeva jooksul.
Küsimustele ja vastustele ei saa esitada kommentaare.
Ebasobivad postitused kustutatakse.
Vasta
Postitusi: 25
Liitunud: 09 Juul 2019, 11:16

Piiratud info

06 Nov 2019, 12:50

Meditsiiniasutus pani kaks väär diagnoosi . Tuli teha hagi kohtusse. Määrati Riigiõigusabi advokaat . Sotsiaalministeeriumi juures TKE komisjoni vastus langes ära , sest hagi oli juba kohtus. RÕA advokaat ei teinud taotlust kohtule eksperdi määramiseks. Kohus ei edastanud etoimikku infot toimunud istungi kohta , samuti menetlustähtaegu , kostja vastust ja muid pabereid . Hagejal puudus igasugune info menetlustähtaegade kohta, istungil toimunu kohta, kostja vastuse jt paberite kohta . Samuti RÕA advokaadi poolt võimaluse kohta teha taotlus eksperdi määramiseks, et tuvastada kaks väär diagnoosi . Hagi on edukas, sest hageja tõendid näitasid , et meditsiiniasutus on eksinud diagnoosidega , kuid puudub eksperdi arvamus. 1 kuu enne tähtaja lõppu hageja esitas uuemad tõendid, nõuded ja põhistuse nende hilisemaks esitamiseks, sest RÕA advokaat oli tasutaotlusega teenuse lõpetanud ja ei tegelenud enam sellega . RÕA advokaat keeldus kompromisslepingut koostamast. Neli päeva enne lõpptähtaega pidi hageja tegema taotluse eksperdile ja menetlus lõpptähtaja pikendamiseks . Varem hageja ei teadnud et on võimalik kohtu poole pöörduda eksperdi asjus. Kaks päeva enne lõpptähtaega RÕA advokaat tegi taotluse RÕA lõpetamiseks. Maakohus tegi lõpptähtajal otsuse. Hagi mitte rahuldada, jätta kõik kulud hageja kanda. Probleem jäi alles - kaks väär diagnoosi .
Kas on mõni seadus mis piirab maakohtul etoimikku menetlusega seonduvaid pabereid lisamast .
Kas etoimikku info mitte lisamine on vastuolus mõne seadusega .
Mida hageja saab teha II astme kohtus . Kas taotlus tasulisele eksperdile tuleks uuesti esitada .

Postitusi: 1566
Liitunud: 11 Apr 2017, 12:26

Re: Piiratud info

12 Nov 2019, 15:37

Tere

Teise astme kohtus saab vaidlustada esimese astme kohut vaid tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel. Apellatsioonkaebuses võib tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (käesoleva seadustiku § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Õigusnormi on rikutud, kui materiaalõiguse või menetlusõiguse normi on ebaõigesti kohaldatud või kui õigusnorm on jäetud osaliselt või täielikult kohaldamata, kuigi seda oleks pidanud asjaoludest tulenevalt kohaldama.
Nimetatud asjaolusid Teie kirjeldusest ei nähtu. Seega ei näe vastaja apellatsiooni esitamisel erilisi perspektiive.

Lugupidamisega

Tiina Mölder
jurist

Vasta