Ostsin jaanaur 2011 kohtutäituri enampakkumiselt korteri. Korteriühistu ees oli/on võlgnevus summas ca 100 000 kr. Võlast olin teadlik. Pärast tehingu sooritamist selgus, et korteriühistu oli võlgniku kohtusse andnud 05.2010 ning kohtuotsus antud asjas võlgnevuse väljanõudmiseks (ca 70 000 kr ulatuses) on tehtud juba oktoobris 2010. Kohtuotsus on jõustunud. Nõuet kohtutäiturile väljanõudmiseks ei ole antud. Küsimus nüüd selles, et kas ma olen kohustatud seda 70 000 kr maksma, kui on jõustunud kohtuotsus korteriühistu kasuks? Kohus ju teist korda sama võlgnevust minu poolt esitatud hagis menetlusse ei võta. Kas selles küsimuses on kohtulahendeid?
Ette tänades
korteriühistu liikme õiguste ja kohustuste üleminek
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: korteriühistu liikme õiguste ja kohustuste üleminek
Vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 51 lähevad korteriühistu olemasolul korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest (kinnistusraamatusse omanikukande tegemisega). KÜS § 7 lg 3 kohaselt korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest.
Asjaolu, et KÜ on esitanud vana omaniku suhtes kohtusse avalduse ja kohus on osa võlgnevusest vanalt omanikult ka välja mõistnud, ei muuda KÜ seadusest tulenevat nõudeõigust tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest uue omaniku suhtes tühiseks.
KÜS § 7 lg 3 eesmärgiks mitte vana korteriomaniku vabastamine tema omanikuks oleku ajal tekkinud võlgnevusest, vaid solidaarkohustuse tekitamine. Solidaarkohustus tähendab, et võlausaldaja võib selle täitmist nõuda igalt solidaarvõlgnikult (võlaõigusseaduse § 65 jj).
Kui uus omanik tasub vana omaniku võlgnevuse, siis varasem korteriomanik ei vabane vastutusest, vaid uuel omanikul tekib seadusest tulenev regressinõue vana omaniku suhtes.
Osaliselt on KÜ ja korteriomanike vahelist suhet analüüsinud Riigikohus oma 02.11.2005. a otsuses nr 3-2-1-105-05 punkis 28 ja Tallinna Ringkonnakohus otsuses nr nr 2-04-1544.
Asjaolu, et KÜ on esitanud vana omaniku suhtes kohtusse avalduse ja kohus on osa võlgnevusest vanalt omanikult ka välja mõistnud, ei muuda KÜ seadusest tulenevat nõudeõigust tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest uue omaniku suhtes tühiseks.
KÜS § 7 lg 3 eesmärgiks mitte vana korteriomaniku vabastamine tema omanikuks oleku ajal tekkinud võlgnevusest, vaid solidaarkohustuse tekitamine. Solidaarkohustus tähendab, et võlausaldaja võib selle täitmist nõuda igalt solidaarvõlgnikult (võlaõigusseaduse § 65 jj).
Kui uus omanik tasub vana omaniku võlgnevuse, siis varasem korteriomanik ei vabane vastutusest, vaid uuel omanikul tekib seadusest tulenev regressinõue vana omaniku suhtes.
Osaliselt on KÜ ja korteriomanike vahelist suhet analüüsinud Riigikohus oma 02.11.2005. a otsuses nr 3-2-1-105-05 punkis 28 ja Tallinna Ringkonnakohus otsuses nr nr 2-04-1544.