Ebaseadusliku küttekulude tagasi nõudmine.

Tervist,
Eelmisel aastal tehti majale kapitaalremont, soojustati ja pandi uued radiaatorid ja radiaatoritega kaasnesid induviduaal mõõturid.
Maja soojustati penoga, kuna maja küljed olid eelevalt juba "soojustatud" villaga siis seda soojustama ei hakatud. Mina elan esimesel korrusel ja otsa korteris.
Küttekulud jaotatakse 70% individuaal mõõturid ja 30% üldise näidu põhjal. Kuna korterite kütte arved kütteperioodil varieerusid märgatavalt hakkasime asja uurima.
Ilmnes kaks kurioosumit:
1. soovitatav konfitsent nii inseneride kui ka Kredexi väidete kohaselt oleks vastupidine, 30% individuaal ja 70% üldise näidu põhjal.
2. Meil on põhikirjas selgesõnaliselt kirjas "Maksete suuruse kindlask määramisel lähtutakse kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri pinna suurusest".
Kütteperioodi lõpus ühistu juhatus "avastas" vastava lause põhikirjast. Kuigi eelnevalt olime nii mina kui ka mõningad teised inimesed teavitanud juhatustust korduvalt sellest et arvestamine on seadusega vastuolus.
Meid lihtsalt ignoreeritakse.

Minu arvestuste kohaselt olen ma umbes 200 eurot üle maksnud ja see pole just väike summa. Plaan oleks kohtusse pöörduda.
Sellega seoses on tekkinud mõningad küsimused:
1. Kas eksisteerib veel mingisuguseid instantse kelle poole pöörduda abi saamiseks või on ainuke võimalus jäänud kohtusse pöörduda.
2. Kas majanduslikult oleks kohtusse pöördumine üldse mõttekas, kuna endal puuduvad vastavas valdkonnas teadmised,ei ole ma arvatavasti võimeline ennast ise esindama. Seega lisanduksid ju advokaadi kulud ja veel riigi lõiv.
Oskate ehk arvata kui suure väljaminekuga peaksin arvestama juhul kui ikka otsustan kohtusse pöörduda?
3. Kui kohtu lahend tuleb minu kasuks(olen 95% et nii see saaks olema kuna ilmselgelt ju tegemist seaduse rikkumisega) kas siis kohtukulud mõistetakse välja ühistult või ühistu esimehelt?
4. Keda kohtusse anda/kes süüdi mõistetakse? Kas on võimalik ainult ühistu esimees kohtusse anda kuna minul on kindel arvamus et just tema on ainuisiklikult seaduste rikkumisete taga.

Tere,

Kui kokkuleppeliselt ei ole võimalik asju lahendada, siis on võimalik pöörduda oma rikutud õiguste kaitseks kohtusse. Kas see on majanduslikult otstarbekas ning millises suuruses menetluskulud sellega kaasnevad, sõltub erinevatest faktoritest ning on paljuski Foorumi kaudu ennustamatu. Kas nõudeks ühistu vastu on alust, millise tulemuse võib anda kohtumenetlus ning kaasnevate kulude umbkaudsegi suuruse määratlemiseks tuleks tutvuda asjakohaste dokumentidega (üldkoosoleku otsused, protokollid, põhikiri, esitatud arved, kokkulepped jm). Olenevalt asjaoludest tuleks muu hulgas arvestada ka Riigikohtu asjakohase praktikaga (vt nt lahendeid siit: http://www.riigikohus.ee/?id=11&sort=&i ... ,9838,9846).
Menetluskulude jaotuse otsustab kohus vastavalt asjaoludele.
Ühistu juhatuse liikmete vastutuse osas vt mittetulunudühingute seaduse § 32. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.
Antud juhul oleks soovituslik pöörduda isiklikule õigusnõustamisele, et süvitsi analüüsida olukorda ja tõendeid ning koostada asjakohased dokumendid.

Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo