Soovin lõpetada kaasomandi. Objektiks on laenuga ostetud peaaegu uus korter Tallinnas. Reaalne müügihind võiks olla 80-82000 eur. Kaasomanik on juba 2a keeldunud lubamast ligipääsu korterile, üürinud korteri välja ja ähvardanud igasugused maksmised peatada, kui tema tingimusi rikkuda. Nüüdseks avaldasin kindlat soovi korter müüa või võtab tema kohustuse üle, leiab ise ka lisatagatise. Mina mingit hüvitist ei küsi. Laenujääk on 78000 eur. Kaasomanik esitas omapoolse tingimuse, et tema on nõus müüma hinnaga mitte alla 95000 eur. Arvutas sinna hulka summad, mis ta üürniku käest 2a jooksul üürina sisse kasseeris ja sellest laenusummana minu arvele kandis. Lisaks ka vannitoa, ühe magamistoa uuendamise ja muud parendustööd, mis tegelikult ei olnud hädavajalikud. Väidab, et tema on 2a ise laenu maksnud. Üürilepingut tema jutu järgi ei ole, arveldamine üürnikuga toimub sularahas. Endale ta laenu üle võtta ei saa, kuna ta ei suuda leida lisatagatist.
Praeguseks on asi niikaugel, et üürnik elab sees, minul korterile ligipääsu ei ole, minu arvele ei ole laekunud viimast laenumakset, panga ees on tekkinud võlg, maksmata on kommunaalkulud alates juulist, seega 2 kuud. Pole ka teada antud, millal üüriline korteri vabastab.
Kaasomanik on otse välja öelnud, et kui tema soovi järgi see lugu ei lähe, siis pigem laseb pangal korteri sundmüüki panna, kui nullkasumiga müüb. Ja et kuna minu maja on lisatagatiseks, siis ise tean millega riskin.
Arvatavasti ei ole muud teed, kui kohtusse pöörduda, kuna teda ei hirmuta ka see, et satub maksehäirete registrisse ja enam kunagi laenu ei saa. Põhiliseks kannatajaks olen lõpuks ikkagi mina.
Leidsin Riigikohtu lahendi millele toetuda- https://www.riigiteataja.ee/kohtuteave/ ... alyys/6861
Kas on lootust, et olukord laheneb minu kasuks?
Kaasomandi lõpetamine
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Kaasomandi lõpetamine
Tere,
Arvan, et olete õigel teel ja sellises olukorras kohtusse pöördumine kaasomandi lõpetamiseks on mõistlik samm.
Asjaõigusseaduse § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist.
Asjaõigusseaduse § 77 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
Küsimusest ei selgu, kas võlgnevus panga ees on kaasomanike solidaarkohustus.
Võlaõigusseadus § 69 lg 1 kohaselt peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Võlaõigusseadus § 69 lg 2 sätestab, et solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.
Asjaõigusseaduse § 349 lg 3 sätestab, et kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid . Riigikohtu lahendist 3-2-1-153-10 nähtub, et sama põhimõte kehtib ka siis, kui kinnisasi müüakse täitemenetluses hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.
Asjaõigusseadus § 72 lg 4 kohaselt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 kohaselt on esemele tehtud kulutused:
1) vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest;
2) kasulikud, kui nendega eset oluliselt parendatakse;
3) toreduslikud, kui nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust, meeldivust või ilu.
Seega ei tohiks teisel kaasomanikul olla õigust nõuda teilt korteri remondiga seotud kulude hüvitamist. Kui remont toimus kaasomanike ühisel kokkuleppel või teie nõusolekul, siis loomulikult tuleks teil tasuda sellega seotud kulud teile kuuluva kaasomandiosale vastavas osas. Asjaõigusseadus § 75 lg 1 ütleb, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.
Teine kaasomanik ei ole õigustatud andma korteriomandit üürile ilma teie nõusolekuta. Asjaõigusseadus § 74 lg 1 kohaselt võib kaasomandis oleva asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel.
Kuna küsimused on komplitseeritud ja teise kaasomanikuga mõistlike kokkulepete sõlmimine tundub pea võimatu, siis soovitan pöörduda õigusalasele nõustamisele, konsulteerida ka võlausaldajast pangaga ning vajadusel esitada hagi kohtule.
Lugupidamisega
Kätlin Aun - Janisk
notar
Arvan, et olete õigel teel ja sellises olukorras kohtusse pöördumine kaasomandi lõpetamiseks on mõistlik samm.
Asjaõigusseaduse § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist.
Asjaõigusseaduse § 77 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
Küsimusest ei selgu, kas võlgnevus panga ees on kaasomanike solidaarkohustus.
Võlaõigusseadus § 69 lg 1 kohaselt peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Võlaõigusseadus § 69 lg 2 sätestab, et solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.
Asjaõigusseaduse § 349 lg 3 sätestab, et kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid . Riigikohtu lahendist 3-2-1-153-10 nähtub, et sama põhimõte kehtib ka siis, kui kinnisasi müüakse täitemenetluses hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.
Asjaõigusseadus § 72 lg 4 kohaselt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 kohaselt on esemele tehtud kulutused:
1) vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest;
2) kasulikud, kui nendega eset oluliselt parendatakse;
3) toreduslikud, kui nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust, meeldivust või ilu.
Seega ei tohiks teisel kaasomanikul olla õigust nõuda teilt korteri remondiga seotud kulude hüvitamist. Kui remont toimus kaasomanike ühisel kokkuleppel või teie nõusolekul, siis loomulikult tuleks teil tasuda sellega seotud kulud teile kuuluva kaasomandiosale vastavas osas. Asjaõigusseadus § 75 lg 1 ütleb, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.
Teine kaasomanik ei ole õigustatud andma korteriomandit üürile ilma teie nõusolekuta. Asjaõigusseadus § 74 lg 1 kohaselt võib kaasomandis oleva asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel.
Kuna küsimused on komplitseeritud ja teise kaasomanikuga mõistlike kokkulepete sõlmimine tundub pea võimatu, siis soovitan pöörduda õigusalasele nõustamisele, konsulteerida ka võlausaldajast pangaga ning vajadusel esitada hagi kohtule.
Lugupidamisega
Kätlin Aun - Janisk
notar