Tere
Aasta tagasi üürisime korteri, mis on kohtutäituri kaudu müügis. Üheks osapooleks oli korteriühistu esinaine. Leping on tähtajatu ja lõpeb poolte kokkuleppel. Lõpetada saab korteri müümise korral läbi enampakkumise, seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Mida see siis tähendab? Mina loen Võlaõigusseadusest välja sellise paragrahvi.... § 312. Tähtajatu üürilepingu korralise ülesütlemise tähtajad
(1) Kinnisasja, elu- või äriruumi, laevakinnistusraamatusse kantud laeva ja Eesti õhusõidukite registrisse kantud õhusõiduki üürimise puhul võib kumbki lepingupool tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud.
Kas siis korteri müügi korral, teatatakse mulle sellest ja siis pean kolme kuu jooksul välja kolima? Või on selle jaoks veel eraldi seadusepunkt kuskil, et tegelik tähtaeg on lühem?
Samas minu teada, müüakse korter ilma, et oleks enampakkumist välja kuulutatud. Kohtutäituri lehel on ka praegu andmed viimase enampakkumise kohta, mis lõppes 14.06.2013. Kas siis on üldse üürileandjal õigus lepingut lõpetada?
Lugupidamisega
M
pinna vabastamise tähtaeg üürilepingu lõppemisel
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: pinna vabastamise tähtaeg üürilepingu lõppemisel
Tere,
Esmalt tuleks vastamiseks tutvuda kogu lepinguga (ja selle kehtivusega, st lepingupoolena viidatakse ühistu esinaisele?) ning tuvastada tähtsust omavad asjaolud.
Seaduseregulatsiooni poolt:
Kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku valdusse andmist või kui üüritud asja omanik vahetub pärast asja üürniku valdusse andmist asja võõrandamise korral sundtäitmisel või pankrotimenetluses, lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale.
Üürilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekul uuele üürileandjale üüritud asja võõrandamise tõttu (VÕS § 291) võib uus üürileandja üürilepingu kolme kuu jooksul VÕS §-s 312 sätestatud ülesütlemistähtaega järgides üles öelda, kui lepingut ei või varem lõpetada. Eluruumi üürilepingu võib omandaja sel põhjusel üles öelda üksnes juhul, kui ta vajab üüritud ruumi tungivalt ise.
Kinnisasja üürnik võib nõuda kinnistusraamatusse üürilepingu kohta märke tegemist. Kinnistusraamatusse kantud märge tagab, et kinnisasja igakordne omanik või isik, kelle kasuks kinnisasja piiratud asjaõigusega koormatakse, peab lubama üürnikku kinnisasja vastavalt üürilepingule kasutada ja uuel omanikul ei ole õigust üürilepingut vastavalt VÕS §-s 323 sätestatule üles öelda.
Täiendavalt: võlaõigusseaduse § 291, 309 – 313, 323 jj. Eluruumi üürilepingu ülesütlemise vorm vt VÕS § 325 (NB! lg 5). Ülesütlemise korral vt VÕS alates § 326.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo
Esmalt tuleks vastamiseks tutvuda kogu lepinguga (ja selle kehtivusega, st lepingupoolena viidatakse ühistu esinaisele?) ning tuvastada tähtsust omavad asjaolud.
Seaduseregulatsiooni poolt:
Kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku valdusse andmist või kui üüritud asja omanik vahetub pärast asja üürniku valdusse andmist asja võõrandamise korral sundtäitmisel või pankrotimenetluses, lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale.
Üürilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekul uuele üürileandjale üüritud asja võõrandamise tõttu (VÕS § 291) võib uus üürileandja üürilepingu kolme kuu jooksul VÕS §-s 312 sätestatud ülesütlemistähtaega järgides üles öelda, kui lepingut ei või varem lõpetada. Eluruumi üürilepingu võib omandaja sel põhjusel üles öelda üksnes juhul, kui ta vajab üüritud ruumi tungivalt ise.
Kinnisasja üürnik võib nõuda kinnistusraamatusse üürilepingu kohta märke tegemist. Kinnistusraamatusse kantud märge tagab, et kinnisasja igakordne omanik või isik, kelle kasuks kinnisasja piiratud asjaõigusega koormatakse, peab lubama üürnikku kinnisasja vastavalt üürilepingule kasutada ja uuel omanikul ei ole õigust üürilepingut vastavalt VÕS §-s 323 sätestatule üles öelda.
Täiendavalt: võlaõigusseaduse § 291, 309 – 313, 323 jj. Eluruumi üürilepingu ülesütlemise vorm vt VÕS § 325 (NB! lg 5). Ülesütlemise korral vt VÕS alates § 326.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo