Füüsilisest isikust üürniku vaidlus korteriomanikuga.
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Füüsilisest isikust üürniku vaidlus korteriomanikuga.
Üürisin omanikult korteri. Oli sõlmitud üürileping tähtajaga kuni 01.01.2015 Lepingu järgi pidin tasuma korteri kommunaalkulud (s,t. vesi küte jne) ning maksma omanikule üüritasu. Samuti pidin korteris tegema remondi, 6 kuu jooksul, alates minu korterisse asumisest, s.o remont pidi olema lõpetatud hiljemalt 1.oktoobriks. Remonditöid nimetatud kuupäevaks minust mitteolenevatel põhjustel täies mahus kõike lõpetada ei jõudnud. Valmis sai ca 80% töödest. Toodud asjaolule tuginedes, s.t. et remont ei ole täiesti 100% valmis, tahab omanik lepingu lõpetada, mind korterist välja tõsta, ilma käsiraha tagastamata. Millised oleks minu võimalused et ma ei peaks kiirkorras korterist kohe lahkuma? Kas korteriomanikul on õigus mind kohe kuuajalise etteteatamisega mind pinnalt välja tõsta?
Re: Füüsilisest isikust üürniku vaidlus korteriomanikuga.
Tere,
Lepinguga tervikuna tutvumata ning täpseid asjaolusid teadmata, saab viidata võlaõigusseadusest tulenevale regulatsioonile (seadus kättesaadav siin: https://www.riigiteataja.ee/akt/111062013009).
1. Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.(VÕS § 292). Tühine on kokkulepe, mis seab eluruumi üürilepingu sõlmimise või jätkamise sõltuvusse üürniku kohustusest üürileandja või kolmanda isiku suhtes, kui see kohustus ei ole otseselt seotud üüritud eluruumi kasutamisega. (VÕS § 273). Eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. (Võs § 275).
2. Mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige VÕS §-des 314–319 nimetatud asjaoludel. Üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette teatama, kui seadusest ei tulene teisiti. (VÕS § 313) NB! VÕS § 325 lõigetes 1–4 sätestatud nõuetele mittevastav ülesütlemine on tühine.
3. Üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. (VÕS § 308). Kui tagatisraha ei tagastata (nt arvestatakse see olematu/vaieldava nõude katteks või nõuet ei esitatagi) või soovitakse vaidlustada lepingu ülesütlemist/esitada muid nõudeid, siis tuleb pöörduda kohtusse (Tallinnas ka üürikomisjon). Ülesütlemisavalduse saamisel (või ka muude vaieldavate nõuete korral) oleks tuleks pöörduda isiklikule õigusnõustamisele koos dokumentidega esimesel võimalusel (vaidlustamise tähtajad vt võlaõigusseadus, alates § 326), et konkreetsete asjaolude alusel leida üürniku õiguste kaitseks parim lahendus.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo
Lepinguga tervikuna tutvumata ning täpseid asjaolusid teadmata, saab viidata võlaõigusseadusest tulenevale regulatsioonile (seadus kättesaadav siin: https://www.riigiteataja.ee/akt/111062013009).
1. Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.(VÕS § 292). Tühine on kokkulepe, mis seab eluruumi üürilepingu sõlmimise või jätkamise sõltuvusse üürniku kohustusest üürileandja või kolmanda isiku suhtes, kui see kohustus ei ole otseselt seotud üüritud eluruumi kasutamisega. (VÕS § 273). Eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. (Võs § 275).
2. Mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige VÕS §-des 314–319 nimetatud asjaoludel. Üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette teatama, kui seadusest ei tulene teisiti. (VÕS § 313) NB! VÕS § 325 lõigetes 1–4 sätestatud nõuetele mittevastav ülesütlemine on tühine.
3. Üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. (VÕS § 308). Kui tagatisraha ei tagastata (nt arvestatakse see olematu/vaieldava nõude katteks või nõuet ei esitatagi) või soovitakse vaidlustada lepingu ülesütlemist/esitada muid nõudeid, siis tuleb pöörduda kohtusse (Tallinnas ka üürikomisjon). Ülesütlemisavalduse saamisel (või ka muude vaieldavate nõuete korral) oleks tuleks pöörduda isiklikule õigusnõustamisele koos dokumentidega esimesel võimalusel (vaidlustamise tähtajad vt võlaõigusseadus, alates § 326), et konkreetsete asjaolude alusel leida üürniku õiguste kaitseks parim lahendus.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo