Mul oli sõlmitud tähtajatu üürileping. Kui soovisin korterit vahetada siis üürileandja oli nõus, et kolme kuulise etteteatamise asemel piirdume 1 kuu etteteatamisega. Lisaks leppisime kokku, et garantiiraha (1 kuu üüriraha) jääb selle viimase ühe kuu üürirahaks. Kuna uue korteri võtmed sain poole kuu pealt (mainisin seda üürileandjale telefonikõnes) ja ei tahtnud poole kuu eest kahe korteri üüri maksta, siis tegin üürileandjat esindanud maakleriga igakülgset koostööd, et vana korter võimalikult kiiresti uue üürniku saaks. Nimelt eeldasin vaikimisi (inimlik eeldus, omanikuga kokkulepet polnud), et kui poole kuu pealt tuleb uus üürnik, siis pool üüriraha küsitakse minult ja pool uuelt üürnikult. Läkski nii, et üürnik leiti, kes soovis sisse kolida niipea kui võimalik ja maakler küsis, millal välja kolin. Kolisingi juba poole kuu pealt välja. Korter sai kenasti üle antud üleandmis-vastuvõtuaktiga ja järgmisel (või ülejärgmisel) päeval kolis juba uus üürnik sisse. Üürileandja pole aga poole kuu üüriraha nõus tagastama, rõhudes, et etteteatamine oli 1 kuu, kui mina tahtsin lepingut varem lõpetada, siis ei anna see õigustust üüriraha tagasimakseks ja kui mina varem välja kolin ei tähenda see, et tema ei või uut üürnikku võtta.
Mina argumenteerin, et etteteatamise eesmärk ongi see, et üürileandja saaks selle aja sees uue üürniku leida, kolisin varem välja osaliselt uue üürniku soovide tõttu ja tulin üürniku vahetuse osas igati vastu. Leian, et minu tegutsemine oli igati heatahtlik ja üürileandja ei kandnud minu varasema väljakolimise tõttu kahju (ka siis, kui poole kuu üüri tagastaks). Põhimõtteliselt on üürileandja saanud poole kuu eest topelt üüri. Sooviks teada, kas mul on õigus nõuda poole kuu üüriraha tagasi?
Väljatoodud faktid ja kokkulepped on tõestatavad, sest kogu suhtlus üürileandjaga on toimunud e-kirja teel.
Konflikt üürileandjaga
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Konflikt üürileandjaga
Tere,
Esmalt tuleb märkida, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. /tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138/.
Lepingupooled võivad tähtajatu üürilepingu võlaõigusseaduse §-s 312 sätestatud tähtaegadest kinni pidades üles öelda. Kui lepingupooled on kokku leppinud pikemas ülesütlemistähtajas, tuleb järgida seda tähtaega. Kui lepingupool ei järgi ülesütlemisel ülesütlemiseks ettenähtud tähtaega, loetakse leping ülesöelduks ettenähtud tähtaja möödumisest.
Kui leping lõpetati kokkuleppel teatud kuupäevast ning selline poolte tahe on ka tuvastatav (üleandmisakt ei pruugi iseenesest näidata tahet lepingu lõpetamiseks teatud kuupäevast, vaid tõendab korteri üleandmist), siis võib puududa alus nõudmaks üüri peale lepingu lõppemist. Samas võivad üürileandjal olla ka muud nõuded üürniku vastu.
Kui üürnik on üüri või kõrvalkulud üürilepingu lõppemisele järgneva aja eest ette maksnud, peab üürileandja ettemaksu koos võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressiga üürnikule tagastama.
/vt lisaks võlaõigusseadus, § 309-338/
Tagatisraha (st lepingust tulenevate nõuete tagamiseks makstud summa) puudutavat reguleerib võlaõigusseaduse § 308, mille kohaselt üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu.
Lisainfoks: tagatisraha peab üürileandja hoiustama krediidiasutuses oma varast eraldi vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatisraha.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo
Esmalt tuleb märkida, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. /tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138/.
Lepingupooled võivad tähtajatu üürilepingu võlaõigusseaduse §-s 312 sätestatud tähtaegadest kinni pidades üles öelda. Kui lepingupooled on kokku leppinud pikemas ülesütlemistähtajas, tuleb järgida seda tähtaega. Kui lepingupool ei järgi ülesütlemisel ülesütlemiseks ettenähtud tähtaega, loetakse leping ülesöelduks ettenähtud tähtaja möödumisest.
Kui leping lõpetati kokkuleppel teatud kuupäevast ning selline poolte tahe on ka tuvastatav (üleandmisakt ei pruugi iseenesest näidata tahet lepingu lõpetamiseks teatud kuupäevast, vaid tõendab korteri üleandmist), siis võib puududa alus nõudmaks üüri peale lepingu lõppemist. Samas võivad üürileandjal olla ka muud nõuded üürniku vastu.
Kui üürnik on üüri või kõrvalkulud üürilepingu lõppemisele järgneva aja eest ette maksnud, peab üürileandja ettemaksu koos võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressiga üürnikule tagastama.
/vt lisaks võlaõigusseadus, § 309-338/
Tagatisraha (st lepingust tulenevate nõuete tagamiseks makstud summa) puudutavat reguleerib võlaõigusseaduse § 308, mille kohaselt üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu.
Lisainfoks: tagatisraha peab üürileandja hoiustama krediidiasutuses oma varast eraldi vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatisraha.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo