Tere
Sõlmisime tähtajalise üürilepingu, milles igakuiseks üüri summaks oli kokku lepitud 240€+kommunaalid. Uut üürilepingut sõlmides avastas omanik, et on igakuiselt esitanud meile arveid, kus on summaks 230€+kommunaalid. Nüüd soovib üürileandja, et tasuksime vähemmakstud summa (14 kuud x 10€) =140€. Kuidas toimida? Kas peame omaniku eksimuse tõttu tekkinud summaga 140€ nõustuma ja tasuma?
Tänud!
Üürileping ja igakuiselt tasutud arved
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Üürileping ja igakuiselt tasutud arved
Tere,
Üürilepinguga üürnik kohustub maksma üürileandjale kokkulepitud üüri. Üldiselt on kokkulepped täitmiseks kohustuslikud mõlemale poolele. Küsimusest ei selgu, kas tegemist on elu-/äriruumiga ning mis põhjusel kujunes pooltevahel praktikas makstav üür väiksemaks algselt kokkulepitust, mis oli arve koosseis, sisu (st üüri tasuti arve, mitte lepingujärgse kokkuleppe alusel). Kui esitatavaid arveid/tehtud makseid ei vaidlustanud kumbki pool, võiks järeldada sellest, et muudeti esialgset üüri kokkulepet, üürileandja märkis sellekohaselt arvele väiksema summa ning üürnik tasus üüri vastavalt esitatud arvele.
Kohustuse täitmisest ei või üldjuhul keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele. Antud juhul oli teada ka ilma arve esitamiseta lepingujärgse üüri suurus, kuid sellele lisandusid arve alusel kõrvalkulud ning üürnik lähtus üüri ja kõrvalkulude tasumisel (heauskselt?) üürileandja poolt esitatud arvest.
Küsimusele vastamiseks tuleks seetõttu tutvuda asjakohaste dokumentidega (leping, esitatud arved, kirjavahetus) ning selgitada välja õiguslikult tähtsust omavad asjaolud.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo
Üürilepinguga üürnik kohustub maksma üürileandjale kokkulepitud üüri. Üldiselt on kokkulepped täitmiseks kohustuslikud mõlemale poolele. Küsimusest ei selgu, kas tegemist on elu-/äriruumiga ning mis põhjusel kujunes pooltevahel praktikas makstav üür väiksemaks algselt kokkulepitust, mis oli arve koosseis, sisu (st üüri tasuti arve, mitte lepingujärgse kokkuleppe alusel). Kui esitatavaid arveid/tehtud makseid ei vaidlustanud kumbki pool, võiks järeldada sellest, et muudeti esialgset üüri kokkulepet, üürileandja märkis sellekohaselt arvele väiksema summa ning üürnik tasus üüri vastavalt esitatud arvele.
Kohustuse täitmisest ei või üldjuhul keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele. Antud juhul oli teada ka ilma arve esitamiseta lepingujärgse üüri suurus, kuid sellele lisandusid arve alusel kõrvalkulud ning üürnik lähtus üüri ja kõrvalkulude tasumisel (heauskselt?) üürileandja poolt esitatud arvest.
Küsimusele vastamiseks tuleks seetõttu tutvuda asjakohaste dokumentidega (leping, esitatud arved, kirjavahetus) ning selgitada välja õiguslikult tähtsust omavad asjaolud.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo