Tere!
Minu vana üürileping üürileandjaga lõppes 2011 juuni ning peale seda pole uut lepingut vormistanud. Mingeid lisakokkuleppeid pole meil olnud, kuid kokkulepe jäi, et võin perega sees elada. Siiani on olnud muredeta läbisaamine - oleme teinud oma rahadega korteris remonti ning üürileandja on jätnud üüri summa samaks. Nüüd juhtus aga nii, et veeboiler läks katki ning küsides korteri omanikult abi selle parandamisel, tõi ta vabanduseks, et temal on selg haige ja tema sellega ei tegele ning remonti kinni ei maksa, sest see on meie kohustus (nii nagu on ka meie kohustus koristada korterit või pesta wc-potti). Meie sellega nõus ei olnud ning ta vihastas selle peale ja vastas, et kutsub remondimehe ja tõstab alates veebruari kuust üüri (+90eurot kuus). Nüüdseks sellest vaidlusest möödas kolm päeva ning me pole kuulnud ei üürileandjast ega ka remondimehest.
Siit ka küsimused: millised on minu ja üürile andja kohustused? kas üürile andja võib minuga nii käituda ja ähvardada üüri tõstmisega nii suures summas? millised õigused on mul, kui ilma lepinguta üürnikul?
Meil ei ole olnud kokkulepet, et elektriboileri remont on meie kulul.
Vastuseid ootama jäädes,
noor pere
Lahkhelid üürileandjaga
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Lahkhelid üürileandjaga
Tere,
Kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. (võlaõigusseaduse § 310 lg 1).
VÕS § 278 kohaselt, kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik nt
- nõuda üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 279 sätestatule;
- nõuda üürileandjalt kahju hüvitamist;
- alandada üüri vastavalt käesoleva seaduse §-s 296 sätestatule;
- hoiustada üüri vastavalt käesoleva seaduse §-s 298 sätestatule.
VÕS § 279 kohaselt, kui üürileandja käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puudusest või takistusest teab või peab sellest teadma, kuid ei kõrvalda puudust või takistust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest või takistusest teada sai või teada saama pidi, võib üürnik lepingu etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, kui puudus või takistus välistab asja sihtotstarbelise kasutamise või piirab seda olulisel määral.
Üürnikul ei ole õigust nõuda puuduse kõrvaldamist, kui üürileandja asendab puudusega asja mõistliku aja jooksul puudusteta asjaga.
Üürnik võib puuduse või takistuse ise kõrvaldada ja nõuda selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, kui üürileandja on puuduse või takistuse kõrvaldamisega viivituses või kui asja puudus või takistus piirab asja sihtotstarbelise kasutamise võimalust üksnes ebaolulisel määral.
NB! Üürnik peab oma kulul kõrvaldama üüritud asja puuduse, mida saab kõrvaldada asja harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või hooldamisega. (VÕS 280).
Üüri tõstmine tähtajatu üürilepingu puhul on reguleeritud VÕS § 299; eluruumi üüri tõstmise või suurenemise vaidlustamine vt VÕS § 303 (seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129112013004).
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo
Kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. (võlaõigusseaduse § 310 lg 1).
VÕS § 278 kohaselt, kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik nt
- nõuda üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 279 sätestatule;
- nõuda üürileandjalt kahju hüvitamist;
- alandada üüri vastavalt käesoleva seaduse §-s 296 sätestatule;
- hoiustada üüri vastavalt käesoleva seaduse §-s 298 sätestatule.
VÕS § 279 kohaselt, kui üürileandja käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puudusest või takistusest teab või peab sellest teadma, kuid ei kõrvalda puudust või takistust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest või takistusest teada sai või teada saama pidi, võib üürnik lepingu etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, kui puudus või takistus välistab asja sihtotstarbelise kasutamise või piirab seda olulisel määral.
Üürnikul ei ole õigust nõuda puuduse kõrvaldamist, kui üürileandja asendab puudusega asja mõistliku aja jooksul puudusteta asjaga.
Üürnik võib puuduse või takistuse ise kõrvaldada ja nõuda selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, kui üürileandja on puuduse või takistuse kõrvaldamisega viivituses või kui asja puudus või takistus piirab asja sihtotstarbelise kasutamise võimalust üksnes ebaolulisel määral.
NB! Üürnik peab oma kulul kõrvaldama üüritud asja puuduse, mida saab kõrvaldada asja harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või hooldamisega. (VÕS 280).
Üüri tõstmine tähtajatu üürilepingu puhul on reguleeritud VÕS § 299; eluruumi üüri tõstmise või suurenemise vaidlustamine vt VÕS § 303 (seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129112013004).
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo