Tere!
Küsimus üürilepingu osas. Olen 11 aastat elanud omanikuga majas, üürinud korterit, maksnud korralikult tähtajaks üüri, majas pole korteriühistut. Omanik otsustas maja müüa ja teatas, et müük on toimunud telefoni teel. Uus omanik pole maja üürnikega veel ühendust võtnud. Esimestel aastatel oli mul tähtajatu üürileping. Aga 2010. aastal otsustas omanik lepingut pikendada aasta kaupa. Vaatasin nüüd oma ehmatuseks, et viimane pikendus oli toimunud 2011. aastal, milles oli kirjas, et leping lõpeb suvel 2012. See tähendab, et 2013. aasta ja 2012. aasta eelnevad kuud elasin korteris ja maksin üüri omamata kehtivat üürilepingut. Omanik küll teatas, et ta saadab uued lepingud allkirjastada, aga ei teinud seda. Eks senine oli põhinenud vastastikusel usaldusel. Probleem on nüüd selles, et vana omanik teatas, et uus maja omanik tahab üürnikest vabaneda ühe jooksul. Küsimus : kas uuel omanikul on selline õigus ja mida ma saaks ise enda kaitseks ette võtta? Ja kas mul on õigus nõuda kirjalikku teatist korter vabastada.
Ette tänades,
Üürilepingu omaniku vahetumisel
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Üürilepingu omaniku vahetumisel
Tere,
1. Võlaõigusseadus ütleb, et kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet.
Seega, kui jätkati asja kasutamist peale lepingu lõppemist, on tegemist tähtajatu üürilepinguga.
2. Kui üürileandja võõrandab kinnisasja, lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale ja sel juhul võib uus üürileandja üürilepingu kolme kuu jooksul üles öelda (seejuures 3-kuulist etteteatamistähtaega järgides). NB! Eluruumi üürilepingu võib omandaja sel põhjusel üles öelda üksnes juhul, kui ta vajab üüritud ruumi tungivalt ise.
3. Üldiselt võib tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud. Kui lepingupooled on kokku leppinud pikemas ülesütlemistähtajas, tuleb järgida seda tähtaega. Kui lepingupool ei järgi ülesütlemisel ülesütlemiseks ettenähtud tähtaega, loetakse leping ülesöelduks ettenähtud tähtaja möödumisest.
4. NB! Mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige võlaõigusseaduse §-des 314–319 nimetatud asjaoludel (seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129112013004). Üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest ei pea üldjuhul ette teatama.
5. Infoks - kinnisasja üürnik võib nõuda kinnistusraamatusse üürilepingu kohta märke tegemist.
Kinnistusraamatusse kantud märge tagab, et kinnisasja igakordne omanik või isik, kelle kasuks kinnisasja piiratud asjaõigusega koormatakse, peab lubama üürnikku kinnisasja vastavalt üürilepingule kasutada ja uuel omanikul ei ole õigust üürilepingut vastavalt võlaõigusseaduse §-s 323 sätestatule üles öelda.
6. NB! Eluruumi üürilepingu ülesütlemisele kehtivad vorminõuded ja kui neid ei ole järgitud, siis on ülesütlemine tühine, st sellel ei ole õiguslikke tagajärgi
Üürileandja ja üürnik võivad eluruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kirjaga, aga mitte suuliselt).
Üürileandja ülesütlemisavalduses peavad sisalduma ka vähemalt järgmised andmed:
1) üüritud asi;
2) lepingu lõppemise päev;
3) ülesütlemise alus;
4) eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg.
7. Eluruumi üürnik võib üürileandjapoolse üürilepingu ülesütlemise vaidlustada üürikomisjonis või kohtus (vt täpsemalt tähtaegu ja korda võlaõigusseadus, alates § 326).
Vt ka võlaõigusseadus § 271-338.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo
1. Võlaõigusseadus ütleb, et kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet.
Seega, kui jätkati asja kasutamist peale lepingu lõppemist, on tegemist tähtajatu üürilepinguga.
2. Kui üürileandja võõrandab kinnisasja, lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale ja sel juhul võib uus üürileandja üürilepingu kolme kuu jooksul üles öelda (seejuures 3-kuulist etteteatamistähtaega järgides). NB! Eluruumi üürilepingu võib omandaja sel põhjusel üles öelda üksnes juhul, kui ta vajab üüritud ruumi tungivalt ise.
3. Üldiselt võib tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud. Kui lepingupooled on kokku leppinud pikemas ülesütlemistähtajas, tuleb järgida seda tähtaega. Kui lepingupool ei järgi ülesütlemisel ülesütlemiseks ettenähtud tähtaega, loetakse leping ülesöelduks ettenähtud tähtaja möödumisest.
4. NB! Mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige võlaõigusseaduse §-des 314–319 nimetatud asjaoludel (seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129112013004). Üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest ei pea üldjuhul ette teatama.
5. Infoks - kinnisasja üürnik võib nõuda kinnistusraamatusse üürilepingu kohta märke tegemist.
Kinnistusraamatusse kantud märge tagab, et kinnisasja igakordne omanik või isik, kelle kasuks kinnisasja piiratud asjaõigusega koormatakse, peab lubama üürnikku kinnisasja vastavalt üürilepingule kasutada ja uuel omanikul ei ole õigust üürilepingut vastavalt võlaõigusseaduse §-s 323 sätestatule üles öelda.
6. NB! Eluruumi üürilepingu ülesütlemisele kehtivad vorminõuded ja kui neid ei ole järgitud, siis on ülesütlemine tühine, st sellel ei ole õiguslikke tagajärgi
Üürileandja ja üürnik võivad eluruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kirjaga, aga mitte suuliselt).
Üürileandja ülesütlemisavalduses peavad sisalduma ka vähemalt järgmised andmed:
1) üüritud asi;
2) lepingu lõppemise päev;
3) ülesütlemise alus;
4) eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg.
7. Eluruumi üürnik võib üürileandjapoolse üürilepingu ülesütlemise vaidlustada üürikomisjonis või kohtus (vt täpsemalt tähtaegu ja korda võlaõigusseadus, alates § 326).
Vt ka võlaõigusseadus § 271-338.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo