Millise osa kommunaalkuludest tuleb tasuda minul, kui üürnikul, kui üürilepingus on sätestatud nii:
2.1. Üüri suurus asja kasutamise eest on ... Eurot kuus.
2.2. Üürnik kohustub tasuma järgneva kuu korteriüüri igakuiselt ühekordse sissemaksena jooksva kuu 15 kuupäevaks sularahas. Kui tasutud üür on väiksem, kui punktis 2.1 toodud summa, loetakse üür maksmata jäetuks.
2.3. Käesoleva lepingu punkti 2.1 alusel makstava üüri sisse ei kuulu tasu järgmiste teenuste kasutamise eest: kõik kommunaal maksud, elekter, vesi, TV, telefon, internet, küte jms. Kõik eelpool nimetatud teenuste eest tasumine toimub 5 tööpäeva jooksul peale arve saamist.
Kommunaalarvel on read:
elekter päevane / elekter öine / üldelekter
maja ampritasu
vesi ja kanalisatsioon / tehniline vesi / vee soojendamine
soojusenergia/arvestiga
soojussõlme hooldus
üldsoojusenergia
haldus
prügivedu
sise-ja väliskoristus
avariitöödefond
raamatupidamine
ATS hooldus
KÜ juhtmisikulu
Mõistan, et mina kui üürnik pean tasuma kõige eest, mida ma tarbin, kuid kas pean tasuma ka näiteks raamatupidamise ja avariitöödefondi eest?
Tänud vastuse eest!
Kommunaalkulude tasumisest
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Kommunaalkulude tasumisest
Tere,
Võlaõigusseadus ütleb, et üürileandja on kohustatud tagama asja hoidmise lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis lepingu kehtivuse ajal. (VÕS § 276 lg 1).
Seega, võib asuda seisukohale, et üürileandja kohustus hoida üürikorter elamiseks sobivas seisundis, hõlmab endas ka rahalist kohustust elamu korrashoiuks, hoolduseks, remondiks (vt korteriühistuseaduse § 15.1 – korteriühistu majandamiskulud).
Üürnik peab oma kulul kõrvaldama üüritud asja puuduse, mida saab kõrvaldada asja harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või hooldamisega. (VÕS § 280).
Võlaõigusseadus ütleb, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on seejuures tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Üürileandja peab üürniku nõudmisel võimaldama tal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega. (VÕS § 292).
Seega peab üürnik kõrvalkulude kandmise kokkuleppe korral tasuma need kõrvalkulud, mis on seotud üürile antud eluruumi kasutamisega (+ arvestades seejuures üürileandja VÕS § 276 lg 1 kohustust, vt vastuse alguses). Korteriühistu poolt kogutav remondifond, elamu haldamiskulu jms on reeglina kulu, mis tagab elamu hoidmise lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ning tuleb üldjuhul tasuda ka siis, kui korterit ei kasutata.
Lähtuvalt eeltoodust, tulekski iga kuluartikli juures lähtuda sellest, kas see on seotud ühelt poolt üürileantud korteri kui eluruumi kasutamisega (tasub üürnik) ning teisalt, kas vastav kuluartikkel tagab asja hoidmise lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis (üürileandja kohustus).
Asjaga seotud maksud ja koormised kannab üürileandja, kui ei ole kokku lepitud teisiti. (VÕS § 293).
NB! Eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. (Võlaõigusseaduse § 275).
Soovituslik oleks vaidluste ennetamiseks/vältimiseks loetleda üürilepingus täpselt need kõrvalkulud, mida üürnik peab tasuma (arvestades seaduses sätestatut).
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo
Võlaõigusseadus ütleb, et üürileandja on kohustatud tagama asja hoidmise lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis lepingu kehtivuse ajal. (VÕS § 276 lg 1).
Seega, võib asuda seisukohale, et üürileandja kohustus hoida üürikorter elamiseks sobivas seisundis, hõlmab endas ka rahalist kohustust elamu korrashoiuks, hoolduseks, remondiks (vt korteriühistuseaduse § 15.1 – korteriühistu majandamiskulud).
Üürnik peab oma kulul kõrvaldama üüritud asja puuduse, mida saab kõrvaldada asja harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või hooldamisega. (VÕS § 280).
Võlaõigusseadus ütleb, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on seejuures tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Üürileandja peab üürniku nõudmisel võimaldama tal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega. (VÕS § 292).
Seega peab üürnik kõrvalkulude kandmise kokkuleppe korral tasuma need kõrvalkulud, mis on seotud üürile antud eluruumi kasutamisega (+ arvestades seejuures üürileandja VÕS § 276 lg 1 kohustust, vt vastuse alguses). Korteriühistu poolt kogutav remondifond, elamu haldamiskulu jms on reeglina kulu, mis tagab elamu hoidmise lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ning tuleb üldjuhul tasuda ka siis, kui korterit ei kasutata.
Lähtuvalt eeltoodust, tulekski iga kuluartikli juures lähtuda sellest, kas see on seotud ühelt poolt üürileantud korteri kui eluruumi kasutamisega (tasub üürnik) ning teisalt, kas vastav kuluartikkel tagab asja hoidmise lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis (üürileandja kohustus).
Asjaga seotud maksud ja koormised kannab üürileandja, kui ei ole kokku lepitud teisiti. (VÕS § 293).
NB! Eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. (Võlaõigusseaduse § 275).
Soovituslik oleks vaidluste ennetamiseks/vältimiseks loetleda üürilepingus täpselt need kõrvalkulud, mida üürnik peab tasuma (arvestades seaduses sätestatut).
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo