Uputus
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Uputus
Tere. Hakkas lekkima keskküte radiaator. Teatasin haldusfirmat. Lõpuks tuli torumees, hakkas radiaatorit parandama. Radiaator läks katki ja vesi küttesüsteemist hakkas väga kõvasti korterisse jooksma. Põrand oli vee all. Vesi sai ära korjatud ja radikas lõpuks parandatud. Aga põrand oli ära rikutud, nimelt, laminaatparketti ühenduskohad olid paisunud. Küsimus: kes peab tekitatud kahjumit hüvitama? Kas haldusfirma või mina ise? Ja kuidas hinnatakse tekitatud kahjumi?
Re: Uputus
Tere,
Võlaõigusseaduse § 620 lg 2 alusel, käsundisaaja (nt haldusfirma) peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja (nt korteriomanikud) jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel.
Küttesüsteem kui selline kuulub kortermajas üldiselt korterelamu kaasomandiosasse, mille hooldamise/remondiga tegelemine on antud valitsejale (ühistu, haldusfirma vms), sellest lähtuvalt valitseja ka vastutab oma kohustuste täitmise eest. Teadmata täpseid asjaolusid, võib asuda seisukohale, et haldusfirma töötaja kui asjatundja oleks pidanud hindama olukorda ning võtma kahju ärahoidmiseks kasutusele vastavad meetmed. Seetõttu tuleb järeldada, et haldusfirma vastutab tekkinud kahju eest.
Kahju hüvitamise eesmärgiks on luua olukord, milles oleksite siis, kui kahju ei oleks tekkinud (kui kahju eest vastutaja oleks oma kohustused korrektselt täitnud; seejuures kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks). Kahju suuruse kindlaks tegemiseks tuleks saada ilmselt eksperthinnang ja seejärel esitada kahju hüvitamise nõudeavaldus haldusfirmale. Juba praegu tuleks koguda tõendid kahjunõude tõendamiseks (teha aktid, fotod jms).
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo
Võlaõigusseaduse § 620 lg 2 alusel, käsundisaaja (nt haldusfirma) peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja (nt korteriomanikud) jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel.
Küttesüsteem kui selline kuulub kortermajas üldiselt korterelamu kaasomandiosasse, mille hooldamise/remondiga tegelemine on antud valitsejale (ühistu, haldusfirma vms), sellest lähtuvalt valitseja ka vastutab oma kohustuste täitmise eest. Teadmata täpseid asjaolusid, võib asuda seisukohale, et haldusfirma töötaja kui asjatundja oleks pidanud hindama olukorda ning võtma kahju ärahoidmiseks kasutusele vastavad meetmed. Seetõttu tuleb järeldada, et haldusfirma vastutab tekkinud kahju eest.
Kahju hüvitamise eesmärgiks on luua olukord, milles oleksite siis, kui kahju ei oleks tekkinud (kui kahju eest vastutaja oleks oma kohustused korrektselt täitnud; seejuures kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks). Kahju suuruse kindlaks tegemiseks tuleks saada ilmselt eksperthinnang ja seejärel esitada kahju hüvitamise nõudeavaldus haldusfirmale. Juba praegu tuleks koguda tõendid kahjunõude tõendamiseks (teha aktid, fotod jms).
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo