Selgus, et omanik on käinud üürikorteris, ilma et oleks üürnikku sellest eelnevalt informeerinud. Omanik jalutas korteris ringi, kui üürnik ei olnud kodus ja tegi ka pilte (korter oli segamini, tahtis säilitada tõestusmaterjali vms). Hiljem õigustas end sellega, et tal on kõikide korterite võtmed ja võib käia, millal heaks arvab.
Kas sellisel juhul on võimalik omaniku vastu midagi ette võtta (hagi esitada vms), arvestades, et ta vist on rikkunud VõS §283 ja tundub, et ka asjaõigusseadust? Rääkimata elementaarsest privaatsuse rikkumisest ja moraalsest kahjust.
Üürileping on tähtajatu ja seal ei ole ühtegi punkti, mis sellist olukorda reguleeriks.
Tõestusmaterjali ei ole peale omaniku enda suulise kinnituse ning tehtud piltide, mida üürnik ise näinud ei ole. Üürnikul on alust arvata, et omanik on varemgi omavoliliselt korteris käinud, lisaks on teada vähemalt üks endine üürnik, kellel oli sarnane olukord.
Kas valduse rikkumine?
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Kas valduse rikkumine?
Tere,
Üürilepinguga antakse asi üürniku valdusse-kasutusse, mistõttu on omaniku õigused oma omandi üle vastavas osas piiratud. Lisaks, põhiseadus sätestab õiguse kodu ja eraelu puutumatusele.
Juhud, millal üürnik peab lubama üürileandjal asja üle vaadata, on sätestatud VÕS § 283 lg 2 (kui see on vajalik asja säilitamiseks, võõrandamiseks või üürimiseks teisele isikule). Seetõttu võib asuda seisukohale, et antud juhul „niisama ringi jalutamine“ üürileantud korteris (st üürniku kodus) ei ole õiguspärane, selleks peab üürileandjal (korteri omanikul) olema üürnikuga vastav kokkulepe.
Valduse rikkumise kõrvaldamiseks või edasise rikkumise ärahoidmiseks saaks esitada nõude asjaõigusseaduse § 44 järgi. Omaette küsimus on, kuidas nõuet põhistada/tõendada, lisaks tuleb arvestada kohtumenetlusega kaasnevate kuludega. Seetõttu, täpsete asjaolude väljaselgitamiseks ning olukorrale lahenduse leidmiseks tuleks pöörduda siiski isiklikule õigusnõustamisele.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo
Üürilepinguga antakse asi üürniku valdusse-kasutusse, mistõttu on omaniku õigused oma omandi üle vastavas osas piiratud. Lisaks, põhiseadus sätestab õiguse kodu ja eraelu puutumatusele.
Juhud, millal üürnik peab lubama üürileandjal asja üle vaadata, on sätestatud VÕS § 283 lg 2 (kui see on vajalik asja säilitamiseks, võõrandamiseks või üürimiseks teisele isikule). Seetõttu võib asuda seisukohale, et antud juhul „niisama ringi jalutamine“ üürileantud korteris (st üürniku kodus) ei ole õiguspärane, selleks peab üürileandjal (korteri omanikul) olema üürnikuga vastav kokkulepe.
Valduse rikkumise kõrvaldamiseks või edasise rikkumise ärahoidmiseks saaks esitada nõude asjaõigusseaduse § 44 järgi. Omaette küsimus on, kuidas nõuet põhistada/tõendada, lisaks tuleb arvestada kohtumenetlusega kaasnevate kuludega. Seetõttu, täpsete asjaolude väljaselgitamiseks ning olukorrale lahenduse leidmiseks tuleks pöörduda siiski isiklikule õigusnõustamisele.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo