Mure selline et elame 4 korteriga väiksemas kortermajas ja 3 korterit on keskküttes ning üks ei ole. Mure on selles see lööb keskkütte süsteemi segamini ja tasakaalust välja, vastavalt sellele käivad alumisel ja ülemisel korrusel pensionärid kraani lahti ja kinni keeramas - kellel on külm ja kellel on palav.
Mure ka selles et 2014. aasta jaanuaris, kui oli päris soe talv maksin mina oma 52 m2 korteri eest 150 eur ainult kütte eest(natuke palju!!!)
See 1 korter, kes on ennast välja lõiganud, ei maksa maja kütte arve eest. Kas ta peaks maksma mingi seaduse järgi mingi % arvest isegi siis kui ei ole enam keskküttes?
Teine küsimus hakkasin uurima soojasõlme ehitamist ja sain pakkumise 2500 eurole, automaatne ja korralik soojasõlm koos ehituskulude ja materjaliga. Kas sellest arvest peaks ka see üks korter osa võtma kes ei ole keskküttes kuigi saab mingi % sooja ka meie makstud sooja eest?
Käisin ka vallas küsimas soovitasid siin foorumis pöörduda kellegi poole oma murega, ei osanud kuhugi pöörduda ja esitan oma küsimuse just siin.
Kõige nõmedam selle asja juures on see, et majal pole toimivat ühistut ja keegi pole nõus seda ka looma. Ise olen 1 aasta elanud siin ja maksan pangalaenu nüüd 25a aga tahaks muudatusi paremuse poole ja keegi ei tunne muret ja ei vaja nagu uuendusi.
Mida, kuidas ja miks peaks ma edasi tegema?
See üks korter väidab et kolis 12 aastat tagasi sinna kortrisse ja seal ei olnud siis juba radikaid sees. Vallast sain aru et neil pole ühtegi paberit et võib eralduda keskküttest omavoliliselt.
Suured suured tänud juba ette kui keegi oskab mind aidata!!!!
Mure keskküttega
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Mure keskküttega
Teie poolt kirjeldatud probleemi lahendamine eeldab kõigi korteriomanike ühist tegutsemist. Teisiti ei ole see mõeldav. Peaksite taotlema ka vallavalitsuselt abi probleemide lahendamiseks. Ilmselt on üks korteriomanikest, kes on eraldunud ühtsest küttesüsteemist, tegutsenud selleks luba omamata. Selliste ümberehituste tegemiseks peab olema taotletud vallavalitsuselt ehitusluba ja saadud kõigi korteriomanike nõusolek. Antud juhul on ilmselt tegemist ebaseadusliku ehitusega.
Korteriomandiseaduse § 13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.
Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses.
Suhteid kortermajas, kus puudub korteriühistu, reguleerivad korteriomandi seadus ja asjaõigusseadus. Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest. Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust.
Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega.
Teie olukord on keeruline, eriti, kui teised korteriomanikud ei tule kaasa Teie algatustega ühise asja parendamiseks. Te peate olema visa ja püüdma veenda ka teisi elanikke tehtavate kulutuste vajalikkuses.
Vastas Vambola Olli.
Korteriomandiseaduse § 13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.
Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses.
Suhteid kortermajas, kus puudub korteriühistu, reguleerivad korteriomandi seadus ja asjaõigusseadus. Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest. Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust.
Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega.
Teie olukord on keeruline, eriti, kui teised korteriomanikud ei tule kaasa Teie algatustega ühise asja parendamiseks. Te peate olema visa ja püüdma veenda ka teisi elanikke tehtavate kulutuste vajalikkuses.
Vastas Vambola Olli.