Mure selline et elame 4 korteriga väiksemas kortermajas ja 3 korterit on keskküttes ning üks ei ole. Mure on selles see lööb keskkütte süsteemi segamini ja tasakaalust välja, vastavalt sellele käivad alumisel ja ülemisel korrusel pensionärid kraani lahti ja kinni keeramas - kellel on külm ja kellel on palav.
Mure ka selles et 2014. aasta jaanuaris, kui oli päris soe talv maksin mina oma 52 m2 korteri eest 150 eur ainult kütte eest(natuke palju!!!)
See 1 korter, kes on ennast välja lõiganud, ei maksa maja kütte arve eest. Kas ta peaks maksma mingi seaduse järgi mingi % arvest isegi siis kui ei ole enam keskküttes?
Teine küsimus hakkasin uurima soojasõlme ehitamist ja sain pakkumise 2500 eurole, automaatne ja korralik soojasõlm koos ehituskulude ja materjaliga. Kas sellest arvest peaks ka see üks korter osa võtma kes ei ole keskküttes kuigi saab mingi % sooja ka meie makstud sooja eest?
Käisin ka vallas küsimas soovitasid siin foorumis pöörduda kellegi poole oma murega, ei osanud kuhugi pöörduda ja esitan oma küsimuse just siin.
Kõige nõmedam selle asja juures on see, et majal pole toimivat ühistut ja keegi pole nõus seda ka looma. Ise olen 1 aasta elanud siin ja maksan pangalaenu nüüd 25a aga tahaks muudatusi paremuse poole ja keegi ei tunne muret ja ei vaja nagu uuendusi.
Ise olen 1 aasta elanud ja võtsime laenu elukaaslasega ja saame kohe ka pisiperet juurde. Aga üle mõistuse käib see kui talvel kõik aknad lahti nii palav on ja arved üle mõistuse.
Sooviks leida lahenduse esialgu lahendust kütmise tasakaalu viimisest, Kahel ülemisel korteril on mal radiaatorid ühel all plekist ja siis üks on ahjuküte. Päris korralik kompot on hetkel siin.
Mida, kuidas ja miks peaks ma edasi tegema? Sooviks teada millised on minu õigused. Olen aru saand omavoliliselt ei või ühestki keskküttest välja astuda ilma teiste nõusolekuta. Isegi kui eelmine omanik on seda teinud siis peab sellel kas taastama või viima keskkütte tasakaali ja tasuma mingi % igakuisest kulust.
Suured suured tänud juba ette kui keegi oskab mind aidata!!!!
Keskküte. Palun abi !
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Keskküte. Palun abi !
Teie poolt kirjeldatud probleemi lahendamine eeldab kõigi korteriomanike ühist tegutsemist. Teisiti ei ole see mõeldav. Peaksite taotlema ka vallavalitsuselt abi probleemide lahendamiseks. Ilmselt on üks korteriomanikest, kes on eraldunud ühtsest küttesüsteemist, tegutsenud selleks luba omamata. Selliste ümberehituste tegemiseks peab olema taotletud vallavalitsuselt ehitusluba ja saadud kõigi korteriomanike nõusolek. Antud juhul on ilmselt tegemist ebaseadusliku ehitusega.
Korteriomandiseaduse § 13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.
Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses.
Suhteid kortermajas, kus puudub korteriühistu, reguleerivad korteriomandi seadus ja asjaõigusseadus. Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest. Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust.
Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega.
Teie olukord on keeruline, eriti, kui teised korteriomanikud ei tule kaasa Teie algatustega ühise asja parendamiseks. Te peate olema visa ja püüdma veenda ka teisi elanikke tehtavate kulutuste vajalikkuses.
Vastas Vambola Olli.
Korteriomandiseaduse § 13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.
Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses.
Suhteid kortermajas, kus puudub korteriühistu, reguleerivad korteriomandi seadus ja asjaõigusseadus. Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest. Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust.
Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega.
Teie olukord on keeruline, eriti, kui teised korteriomanikud ei tule kaasa Teie algatustega ühise asja parendamiseks. Te peate olema visa ja püüdma veenda ka teisi elanikke tehtavate kulutuste vajalikkuses.
Vastas Vambola Olli.
Re: Keskküte. Palun abi !
Tere
Sain vallast meie maja kohta sellise informatsiooni. Küsimus siit, kas sellest infost on mingit kasu antud olukorras? Täpsemalt, kas see info ei kohusta seda korterit keskküttega liituma või tasakaalustamisega kaasnevaid kulusid maksma?
Tere!
J....... tn 4 elamu puhul on tegemist endise S..... sovhoosi elamuga, mille ehitusprojektide eriosasid ei ole S...... Vallavalituse arhiivis.
Tüüpprojekti järgi on tegemist ahiküttega 4-korteriga elamuga. Hooneregistri kannete andmetel on hoone esmane kasutus 1961.aastal.
Hoonesse keskküttesüsteemi ehitamise aja kohta info puudub. Ei ole võimalik tuvastada, kas keskkütte ehitatigi kohe kolme korteri tarbeks või on üks korter hiljem süsteemist eraldatud. Vastavaid kandeid hooneregistrist/ehitisregistrist leida ei ole. Keskküttesüsteemi ehitamiseks ega ühe korteri hilisemaks eraldamiseks ei ole ole S.... Vallavalituse arhiivis vastavaid dokumente.
ehitusnõunik
Nii palju kui olen lugenud seaduseid peaks see korter omama luba keskküttest eraldumiseks ja kõigi kaasomanike nõusolekut, vastasel juhul kandma kulud keskkütte tasakaalustamiseks ja maksma vastava protsendi iga kuu, mille määrab spetsialist pärast keskkütte süsteemi ja olukorra hindamist.
Kas olen õigesti aru saanud?
Või peaksin seda olukorda minema arutama mõne advokaadiga? Aga nende tunnihind ei ole just kõige odavam.
Teine küsimus selline, kui otsustame majaga, et sooviks soojasõlme ehitada ja saame 4-st korterist 3 nõusse, mis kohustused on sellel 4-ndal korteril? Majal kahjuks puudub korteriühistu ja kaks alumist korterit pole nõus seda ka looma. Samas kaks ülemist sooviks seda ja sooviks ka soojasõlme. Millised võimalused meil on?
Suured tänud abi eest
Lugupidamisega
Sain vallast meie maja kohta sellise informatsiooni. Küsimus siit, kas sellest infost on mingit kasu antud olukorras? Täpsemalt, kas see info ei kohusta seda korterit keskküttega liituma või tasakaalustamisega kaasnevaid kulusid maksma?
Tere!
J....... tn 4 elamu puhul on tegemist endise S..... sovhoosi elamuga, mille ehitusprojektide eriosasid ei ole S...... Vallavalituse arhiivis.
Tüüpprojekti järgi on tegemist ahiküttega 4-korteriga elamuga. Hooneregistri kannete andmetel on hoone esmane kasutus 1961.aastal.
Hoonesse keskküttesüsteemi ehitamise aja kohta info puudub. Ei ole võimalik tuvastada, kas keskkütte ehitatigi kohe kolme korteri tarbeks või on üks korter hiljem süsteemist eraldatud. Vastavaid kandeid hooneregistrist/ehitisregistrist leida ei ole. Keskküttesüsteemi ehitamiseks ega ühe korteri hilisemaks eraldamiseks ei ole ole S.... Vallavalituse arhiivis vastavaid dokumente.
ehitusnõunik
Nii palju kui olen lugenud seaduseid peaks see korter omama luba keskküttest eraldumiseks ja kõigi kaasomanike nõusolekut, vastasel juhul kandma kulud keskkütte tasakaalustamiseks ja maksma vastava protsendi iga kuu, mille määrab spetsialist pärast keskkütte süsteemi ja olukorra hindamist.
Kas olen õigesti aru saanud?
Või peaksin seda olukorda minema arutama mõne advokaadiga? Aga nende tunnihind ei ole just kõige odavam.
Teine küsimus selline, kui otsustame majaga, et sooviks soojasõlme ehitada ja saame 4-st korterist 3 nõusse, mis kohustused on sellel 4-ndal korteril? Majal kahjuks puudub korteriühistu ja kaks alumist korterit pole nõus seda ka looma. Samas kaks ülemist sooviks seda ja sooviks ka soojasõlme. Millised võimalused meil on?
Suured tänud abi eest
Lugupidamisega
Re: Keskküte. Palun abi !
Vastuse Teie küsimusele annab asjaõigusseaduse § 72, mille kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest.
Üks korteritest, kus on ahiküte, võib olla säilitanud varasema olukorra, kus kogu kortermajas oli ahiküte. Ilmselt ei ole võimalik sundida seda korteriomanikku kandma kulutusi seoses keskküttesüsteemi remondi ja korrashoiuga, kui nimetatud korteriomanik sellest keeldub.
Seoses esimese küsimusega tuleb selgitada täiendavalt, et ei ole selge, kas üks korteritest eraldus keskküttesüsteemist või ehitati keskküte ainult 3 korteri tarbeks. Kui on probleemid keskküttega, siis peaksite lahenduse leidmiseks pöörduma vastava spetsialisti poole. Soojasõlme ehituse käigus saate ilmselt ära lahendada ka keskküttesüsteemi tasakaalustamatuse küsimuse. Teie probleemi lahendamine ei ole võimalik pelgalt juriidilise nõustamisega.
Teil võib seadusest tulenevalt olla õigus nõuda teistelt korteriomanikelt teatud tegude tegemist aga kui teised omanikud ei nõustu Teiega koostööd tegema, siis sunni rakendamine ei pruugi anda soovitud tulemust. Sunni rakendamine on võimlik ainult läbi kohtu ja sellisel juhul, peate saavutama tulemuse, et Teie esitatud hagi rahuldatakse.
Kui Te peate vajalikuks soojasõlme ehitamist, siis kindlasti tõusetub küsimus, kas see kulutus on vajalik hoone säilitamiseks. Teie poolt tõstatud küsimuste lahendus on ikkagi kokkuleppes teiste korteriomanikega ühiseks kulutuste kandmiseks. Teine ja halvem variant on, kui Te kannate kulutused seoses soojasõlme ehitusega ja teised korteriomanikud keelduvad kulutuste kandmisest. Sellisel juhul ei jää Teil muud üle, kui esitada teiste elanike vastu hagi kohtusse ja nõuda Teie poolt kantud kulutuste välja mõistmist.
Vastas Vambola Olli.
Üks korteritest, kus on ahiküte, võib olla säilitanud varasema olukorra, kus kogu kortermajas oli ahiküte. Ilmselt ei ole võimalik sundida seda korteriomanikku kandma kulutusi seoses keskküttesüsteemi remondi ja korrashoiuga, kui nimetatud korteriomanik sellest keeldub.
Seoses esimese küsimusega tuleb selgitada täiendavalt, et ei ole selge, kas üks korteritest eraldus keskküttesüsteemist või ehitati keskküte ainult 3 korteri tarbeks. Kui on probleemid keskküttega, siis peaksite lahenduse leidmiseks pöörduma vastava spetsialisti poole. Soojasõlme ehituse käigus saate ilmselt ära lahendada ka keskküttesüsteemi tasakaalustamatuse küsimuse. Teie probleemi lahendamine ei ole võimalik pelgalt juriidilise nõustamisega.
Teil võib seadusest tulenevalt olla õigus nõuda teistelt korteriomanikelt teatud tegude tegemist aga kui teised omanikud ei nõustu Teiega koostööd tegema, siis sunni rakendamine ei pruugi anda soovitud tulemust. Sunni rakendamine on võimlik ainult läbi kohtu ja sellisel juhul, peate saavutama tulemuse, et Teie esitatud hagi rahuldatakse.
Kui Te peate vajalikuks soojasõlme ehitamist, siis kindlasti tõusetub küsimus, kas see kulutus on vajalik hoone säilitamiseks. Teie poolt tõstatud küsimuste lahendus on ikkagi kokkuleppes teiste korteriomanikega ühiseks kulutuste kandmiseks. Teine ja halvem variant on, kui Te kannate kulutused seoses soojasõlme ehitusega ja teised korteriomanikud keelduvad kulutuste kandmisest. Sellisel juhul ei jää Teil muud üle, kui esitada teiste elanike vastu hagi kohtusse ja nõuda Teie poolt kantud kulutuste välja mõistmist.
Vastas Vambola Olli.