Tere
Ostsime ca 3 nädalat tagasi korteri paneelelamusse. Märgin täpsustuseks, et notariaalne ostu-müügi leping sõlmiti 3 nädalat tagasi, aga kinnistusraamatusse pole meid veel omanikena kantud.
Korter oli renoveeritud. Korteri eluruumidesse ja köögi oli paigaldatud laminaat. Korterisse sissekolides ilmnes, et korteri konstruktsioonide olmemüra läbilaskvus on ka paneelelamu kohta ebaharikult suur. Tegu on V korrusel asuva eluruumiga.
Selgus, et olmemüra kostub peamiselt alumisest korrusest läbi vahelae. Müra all ei pea siinkohal silmas valju muusikat, suurt rahvakogunemist vm erandlikku olukorda. Kuulda on nimelt tavalist kõnet, keskmisel helitugevusel mängivat televiisorit jm. Tundub nagu alumine naaber viibiks tegelikult meiega ühes ruumis. Pikemal ruumis viibimisel muutub läbikostvus väga häirivaks ja eluruum ei ole seega eesmärgipäraselt kasutatav. Ilmselt on sammumüra häiriv ka alumistele naabritele.
Vahelae ehk siis meie põranda konstruktsiooni põrandakatte poolset osa uurides selgus, et eeleva remondi käigus on eemaldatud kogu algupärane aluspõrand ning selle asemele on paigaldatud otse betoonpaneelile OSB plaat ning sellele laminaat. Aluspõrand oleks aga summutanud nii sammumüra kui ka alumisest korterist tuleneva müra.
Pidasime nõu ehitusfirmaga, kelle esindaja sõnul ei ole see käsitletav ehitusveana, kuna taoline lahendus oli ilmselt eelmise korteriomaniku lähteülesanne ehitajale eesmärgil saada uus põrand võimalikult soodsalt. Tegu oli nö kiir- ja soodusremondiga.
Korteris pikemat aega sees viibimata ja põranda konstruktsiooni avamata ei olnud me korterit ostes puudusest teadlikud. Enne ostmist pöördusime müüja poole suulise küsimusega, mida on põrandakonstruktsiooni osas muudetud, aga ta ei osanud vastata. Notariaalses ostu-müügi lepingus pole vastavat puudust fikseeritud.
Pöördumise murega tehingut vahendanud maakleri poole. Tema sõnul oleksime me pidanud korteri ostueelseks ülevaatamiseks kohale kutsuma ehitaja. Siinkohal kahtleme, kas ehitaja oleks saanud loa põrandakatte eemaldamiseks enne ostu.
Sellest lähtuvalt on küsimused:
1. Kas meil on alust pöörduda korterit müünud isiku poole palvega ehitada korterisse aluspõrand eesmärgil taastada algupärane põrandakonstruktsioon, st nõuda ostuhinna alandamist?
2. Kui jah, siis millises vormis peab olema nõue esitatud ning millised dokumendid on selleks vajalik esitada?
3. Kui nõue on põhjendatud, aga korterit müünud isik ei nõustu osthinna alandamisega, siis mida peaksime tegema?
Vastuse eest tänades.
Puudus hiljuti omandatud korteris
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Puudus hiljuti omandatud korteris
Võlaõigusseaduse § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige kvaliteedi, liigi ja kirjelduse osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Viidatud sättest tuleneb Teie jaoks küsimus kas Teie poolt ostetud korter vastab lepingu tingimustele? Ilmselt vaadates müügi pakkumist ja notari juures sõlmitud müügilepingut, veendute, et asi ehk siis korter vastab lepingu tingimustele. Kui Te oleksite põrandate müra läbilaskvuse seadnud tingimuseks, poleks probleemi. Riigikohus on mitmetes lahendites asunud seisukohale analoogsetes lepingulistes vaidlustes, et asi peab vastama keskmisele kvaliteedile. Siit siis uus küsimus, et kas antud olukorras saab väita, et ostetud korter on kvaliteedilt alla keskmise?
VÕS § 217 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui
asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Viidatud sätte kohaselt peab lepingu sõlmimisel olema kokku lepitud ostetava asja omadustes.
Ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.
VÕS § 221 lg 1 p 2 sätestab, et ostja võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest ei teatanud, kui müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Sellisel juhul oleks sisuliselt tegemist ostja petmisega.
Kui Te leiate, et ostetud korter ei vasta lepingu tingimustele või, et Teid on petetud, siis peaksite võimalikult kiiresti pöörduma müüja poole ja tegema omapoolsed ettepanekud, kas asja parandamiseks või ostuhinna alandamiseks. Soovitav on seda teha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sellises pöördumises tuleks anda müüjale piisav tähtaeg Teie kirjale vastamiseks. Kui Te peate õigeks ja vajalikuks, siis on Teil võimalik pöörduda vajadusel hagiga kohtusse. Tegemist on keeruka vaidlusega, kui vastaspool vaidleb vastu Teie seisukohtadele.
Vastas Vambola Olli.
VÕS § 217 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui
asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Viidatud sätte kohaselt peab lepingu sõlmimisel olema kokku lepitud ostetava asja omadustes.
Ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.
VÕS § 221 lg 1 p 2 sätestab, et ostja võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest ei teatanud, kui müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Sellisel juhul oleks sisuliselt tegemist ostja petmisega.
Kui Te leiate, et ostetud korter ei vasta lepingu tingimustele või, et Teid on petetud, siis peaksite võimalikult kiiresti pöörduma müüja poole ja tegema omapoolsed ettepanekud, kas asja parandamiseks või ostuhinna alandamiseks. Soovitav on seda teha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sellises pöördumises tuleks anda müüjale piisav tähtaeg Teie kirjale vastamiseks. Kui Te peate õigeks ja vajalikuks, siis on Teil võimalik pöörduda vajadusel hagiga kohtusse. Tegemist on keeruka vaidlusega, kui vastaspool vaidleb vastu Teie seisukohtadele.
Vastas Vambola Olli.