Nõutud üür ilmselgelt ei vasta korteri olukorrale

Üürime 160a,.s puumajas üht korterit. Omanikul on maja olnud 15 a. ja ta pole kunagi midagi seal remontinud ega parandanud. Katuseeterniidid on 50 a. vanad, vetruvad käega vajutades. Korstnad ja –jalad ei ole kunagi korras olnud. Vundamendi äär on lagunenud, välisseinas on täide (vist saepuru) aastaid alla vajunud.
Päästeameti poolt on tunnistatud kütteseadmed mittekorras olevaks. Tänu sellele pole me ühte kahest toast ja kööki iial kütta saanud. Elutoa seina tekkisid kohe mustad laigud, kui elama asusime, ja on seal siiani, kuigi tõmbasime kapi sealt ära. Ka pole kõik aknad korras. Loomulikult see teda ei huvita. Tema sõnul lõpetas ta üürilepingu juba üle aasta eest, üüri loomulikult nõuab aga ikka enam ja seda vaid suusõnalise nõudmisega. Üürileping on sõlmitud 7a. eest, juristi sõnul juriidiselt kehtetu, kuna nt. selle järgi on ka kõik kapitaaltööd üürnike teha. Paari aasta eest lõpetas omanik üürilepingu omavoliliselt, hetkel elame seal ilma üürilepinguta(pole kuhugi mujale minna). Omanik ise on huvitatud ainult rahast ja ainult sellest. Mitte mingeid parandustöid ja ammu remonti ei tehta. Tehnilise järelevalveamet paneb maja kinni, kui avaldus teha, kuna meil on kapid tagant ja seest märjad-ühesõnaga hallitus on sees ja seda ise ei anna likvideerida.. Elame Tallinna lähedal maal. Kord oli eterniidiplaat katuselt ära 2 , teinekord 4 kuud. Need olid kõrvuti esikute kohal. Omanik kasutab ähvardamist, et astuge minema, teil pole üürilepingut ja et teil pole siin õigus olla. Raha nõudes käib pidevalt ukse peal, hoiusele kandmist ei soovi. Päästeametile valetas, et kütteseadmete kasutamist pole juba aasta enne nende reidi olnud ja et maja läheb kohe tühjaks. Eelmisel aastal saatsime omakäelise tähitud kirja, milles teatasime, et kuni üks aken on katki ja niiskus sees, maksame vaid väikese summa. Loomulikult jätkab ta edasi oma nõudmist ja nõuab üüri endisest veel enam. Tehn. jrlv.ameti sõnul tuleb üüriraha kasutada maja parendamiseks ja vallal on samamoodi õigus nõuda maja korda tegemist. Muidugi ei nõua valla poolt seda keegi. Omanik armastab kohtute vahet käia. Naaberkorteris (tühi) hakkas katkisest torust vett voolama, voolas pool päeva (kindlasti seoses külmadega). Auk lapiti vaid kummivoolikuga.
Ühesõnaga, maja ei ole korras ja mina ei ole ka ekspert. Sellises olukorras ei ole me nõus sellist üüri maksma. Mida teha? Jurist ütles, et vaidluse puhul otsustab üürilepingu lõpetamise kohus ainult. Meil käib omanik väljapressimistaktikat kasutamas. Üüri tasumise kohta on ta kviitungeid andnud.

Võlaõigusseaduse § 278 kohaselt juhul, kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik:

1) nõuda üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist;

2) nõuda üürileandjalt kolmanda isikuga õigusliku vaidluse ülevõtmist;

3) nõuda üürileandjalt kahju hüvitamist;

4) alandada üüri.

Üürnik ei pea maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mil üürnik ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu või seetõttu, et üürileandja ei andnud asja tema kasutusse.

Kui asja sihtotstarbele vastava kasutamise võimalus on käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu üksnes vähenenud, võib üürnik alandada üüri puudusele vastaval määral puudusest teada saamisest kuni puuduse kõrvaldamiseni kestnud ajavahemiku eest. Seega seadus annab üürnikule õiguse teatud juhtudel keelduda üüri tasumisest või tasuda üüri vähem, kui kokku on lepitud. Arvestades elamu vanust tuleks kirja saatjatel aga ilmselt kaaluda lepingu ülesütlemist ja uude eluruumi ümberasumist. Samas ei peaks üürnikud kartma ka oma õigusi kaitsta kohtus, sest kirjast võib järeldada, et üürileandja rikub jämedalt üürnike õigusi.

Kirjutan igaks juhuks täienduse. Kirjas ma ka mainisin, et paari aasta eest lõpetas maja omanik meie üürilepingu omavoliliselt, hetkel elame seal üürilepinguta(pole mujale minna). Kas sellisel puhul on meil õigus? paragrahv 277 uurides jäi mulle silma, et kui sissekolides üürnikud on teadlikud valitsevast olukorrast, siis ei ole nagu õigust midagi nõuda. Me jah teadsime, aga siis nõuti meilt ka väiksemat üüri(hallitusest ja muduest külma ja niiskusega esinevatest hädadest mitte). Siis ühel hetkel majaomanik tõstis järsult üüri. Hakkasimegi maksma, sest esiteks polnud muud võimalust ja teiseks, ega me seadusi ka nii hästi tunne, et teaks, mida majaomanik tohib teha. Ja oma kirjas kirjutasin, et lepingu järgi oli kõik kapitaaltööd üürniku teha. Ma olen kuulnud, et seaduse järgi peab üürileandja kasutama üüriraha ka üüritu korrashoiuks, aga ma ei leidnudki siit võlaõigusseadusest punkti, mis selle asja mulle selgeks teeks.

Miks pole vaidlustanud üürileandja ühepoolset lepingu lõpetamist. Tähendab, olete sellega nõustunud, kuid mitte vabastanud eluruume. Teil on võimalus valida paremate tingimustega eluruumid.