Tere!
Lugu siis selline, et elan üürikorteris, mis kuulub ühele kinnisvaraettevõttele, kes omab tervet suurt kortermaja, kus on kõik korterid üüripinnad. Kui ma alguses siia sisse kolisin, ei omanud see maja veel luba, mis annaks õiguse inimestel siin elada, kuna ehitus oli trepikodades pooleli ja trepid ei olnud valmis (ajutised puidust trepid olid). Minul aga oli vaja siia linna sissekirjutust, seega sai tehtud leping hoopis teisele üüripinnale, kus ma reaalselt päevagi elanud ei ole. Sisse kolides hakkasid järjest ilmnema puudused, minu kirjadele ja palvetele nende probleemidega tegeleda sain vastu väga üleolevaid ja naeruvääristavaid vastuseid. Sellele lisaks on elanikke pommitatud erinevate kirjadega, ähvardustega trahvidest ja muust. Kui algselt siia sisse kolisin, oli mul meie maja haldajaga kirjavahetus, kus ta ütles, et rõdul suitsetamine on lubatud. Nüüd sain hiljuti kirja uuelt haldajalt, kes ähvardas mind kohustusega kogu korteri sisustuse väljavahetamine kinni maksta, kuna ma suitsetan eluruumides (kuigi rõdu käsitletakse minu arusaama mööda kui lahuspinda ning samuti pole selle kohta ka lepingus midagi kirjas). Samuti on trepikojas kiri, mis ähvardab elanikke rahatrahviga 30 eurot, mis lisandub üüriarvele kui ei peeta kinni sinna samale seinale kinnitatud reeglitest. Lisaks maksavad kõik elanikud (majas on umbes 60 üürikorterit) remondifondi, mis nagu ma olen aru saanud, ei ole tegelikult üürniku, vaid üürileandja maksta? Probleeme on olnud veel, aga see selleks. Ma tahaksin teada, kas nad saavad mind tõesti kohustada lepingujärgselt veel kaks kuud üüri ja makse maksma, peale seda kui avaldasin soovi välja kolida, kuigi leping on tehtud reaalselt hoopis teisele aadressile? Lisaks tahaksin teada, kas on neil tõepoolest õigust elanikele mõelda oma suva järgi välja trahve? Ja kuidas siis lõppude lõpuks selle remondifondi asjaga on? Kui on lepingus kirjas, siis ongi oma viga, et on alla kirjutatud ja tuleb maksta?
Üürileping valel aadressil
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Üürileping valel aadressil
Tere,
ÜÜri ja kõrvalkulude ning remondifondi makstete tasumise kohustust on selgitanud Tallinna üürikomisjon 2012 aasta otsuses. Otsus on veebis nähtav aadressil: http://www.tallinn.ee/est/g1923s60917
Õiguslikult reguleeritakse kohustusi alljärgnevate Võlaõigusseaduse sätetega:
§ 292. Kõrvalkulud
(1) Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
(2) Üürileandja peab üürniku nõudmisel võimaldama tal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega.
§ 276. Lepingupoolte üldised kohustused
(1) Üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal.
Kohustus hoida eluruum elamiseks sobivas seisundis sisaldab endas ka kohustust kanda sellega seotud regulaarsed
rahalised kohustused, nagu näiteks maksed elamu remondifondi või selleks võetud laenu tagasimaksed. Kuna remondifondi kogutakse raha ja laenu võetakse üldjuhul eesmärgiga parandada elamu seisukorda või hoida seda elamiseks sobivas seisundis, peab need summad maksma üürileandja.
VÕS § 275 kohaselt on eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine
VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui üks isik on teiselt isikult midagi kohustuse täitmisena saanud, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustus langeb hiljem ära.
Eeltoodust tulenevalt on kokkulepe remindifondi maksete kohta tühine ja kui Te olete neid makseid teinud, on Teil õigus nõuda nende tagastamist üürileandjalt.
Tähtajatu üürilepingu korralise ülesütlemise tähtaeg on seadusest tulenevalt 3 kuud. Kui aga esinevad lepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olevad asjaolud (eelkõige VÕS § 314-319 nimetatud), ei ole etteteatamisaega vaja järgida.
Vastas
Tiina Mölder
jurist
ÜÜri ja kõrvalkulude ning remondifondi makstete tasumise kohustust on selgitanud Tallinna üürikomisjon 2012 aasta otsuses. Otsus on veebis nähtav aadressil: http://www.tallinn.ee/est/g1923s60917
Õiguslikult reguleeritakse kohustusi alljärgnevate Võlaõigusseaduse sätetega:
§ 292. Kõrvalkulud
(1) Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
(2) Üürileandja peab üürniku nõudmisel võimaldama tal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega.
§ 276. Lepingupoolte üldised kohustused
(1) Üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal.
Kohustus hoida eluruum elamiseks sobivas seisundis sisaldab endas ka kohustust kanda sellega seotud regulaarsed
rahalised kohustused, nagu näiteks maksed elamu remondifondi või selleks võetud laenu tagasimaksed. Kuna remondifondi kogutakse raha ja laenu võetakse üldjuhul eesmärgiga parandada elamu seisukorda või hoida seda elamiseks sobivas seisundis, peab need summad maksma üürileandja.
VÕS § 275 kohaselt on eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine
VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui üks isik on teiselt isikult midagi kohustuse täitmisena saanud, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustus langeb hiljem ära.
Eeltoodust tulenevalt on kokkulepe remindifondi maksete kohta tühine ja kui Te olete neid makseid teinud, on Teil õigus nõuda nende tagastamist üürileandjalt.
Tähtajatu üürilepingu korralise ülesütlemise tähtaeg on seadusest tulenevalt 3 kuud. Kui aga esinevad lepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olevad asjaolud (eelkõige VÕS § 314-319 nimetatud), ei ole etteteatamisaega vaja järgida.
Vastas
Tiina Mölder
jurist