Maja kaasomandis,elan ise esimesel korrusel ning naaber peaks elama teisel korrusel.Naaber ei ela selles korteris juba 4aastat ega ka küta ega teosta muid töid.Olemas notariaalne kasutuskord,kus sätestatud kulud pooleks ning igaüks oma osa eest hoolitseb ise.Soovin majaosa võõrandada,kuid maja dokumentatsioon pole korras ehk väga raske müüa - vajalik saada kasutusteatis kogu maja kohta. Lasin enda osa kohta teha elektriauditi.Vajalik naabril oma osal teha elekter, küttekolded ning koos majaplaan korda.
Linnavalitsus esitas määruse ja pikendas dokumentide esitamise tähtajaks Mai 2018a(eelmine tähtaeg oli 14.01.2018) ning on määramas meile mõlemale sunniraha.
Naaber elab mujal kortermajas ning ei vasta minu kõnedele-kirjadele-palvetele saada kokku ja ajada kõik korda.Paraku pole tal piisavalt vahendeid ehk sissetulek väike ja ka huvi.Kuna temperatuur on naabri korteris väga miinimum,siis maja vananeb kiiremini ja minule tekitatakse veel suurem kahju.
Mida teha, mul pole rahaliselt võimalik kohtusse teda kaevata?Mis intants saaks teda korrale kutsuda,et ta hoiaks Nõmme miljööväärtuslikku maja. Kust alata?
Tänan vastuse eest!
Kaasomandis oleva maja kasutusteatist võimatu saada
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Kaasomandis oleva maja kasutusteatist võimatu saada
Tere,
AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi peavad kaasomanikud üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Samuti valdavad ja kasutavad kaasomanikud kaasomandit ühiselt, hoiavad ühiselt korras omaandi ja selle dokumentatsiooni. Kui üks kaasomanikest keeldub koostööst või ei anna nõusolekut vajalikeks muudatusteks, võib sellist nõusolekut tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel teistelt kaasomanikelt ka hageda juhul, kui teised kaasomanikud on selleks kohustatud. Samuti on kaasomanikul õigus nõuda teiselt kaasomanikult kaasomandi säilimiseks ja korrashoiuks tehtud kulutuste hüvitamist.
Esmalt võiksite siiski proovida saavutada kokkulepet, ent selle mitteõnnestumisel on väljapääsuka siiski kohtusse pöördumine. Nõstamist ja abi perspektiivide hindamisel ja dokumentide koostamisel saate pöördudes individuaalsele nõustamisele registreerudes aadressil www.juristaitab.ee
Lugupidamisega
Tiina Mölder
jurist
AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi peavad kaasomanikud üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Samuti valdavad ja kasutavad kaasomanikud kaasomandit ühiselt, hoiavad ühiselt korras omaandi ja selle dokumentatsiooni. Kui üks kaasomanikest keeldub koostööst või ei anna nõusolekut vajalikeks muudatusteks, võib sellist nõusolekut tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel teistelt kaasomanikelt ka hageda juhul, kui teised kaasomanikud on selleks kohustatud. Samuti on kaasomanikul õigus nõuda teiselt kaasomanikult kaasomandi säilimiseks ja korrashoiuks tehtud kulutuste hüvitamist.
Esmalt võiksite siiski proovida saavutada kokkulepet, ent selle mitteõnnestumisel on väljapääsuka siiski kohtusse pöördumine. Nõstamist ja abi perspektiivide hindamisel ja dokumentide koostamisel saate pöördudes individuaalsele nõustamisele registreerudes aadressil www.juristaitab.ee
Lugupidamisega
Tiina Mölder
jurist